Eesti sõidukijuhtide seas hiljuti läbi viidud uuring näitab, et teadlikkus EL-i uuest rehvimärgisest on väga madal – vaid iga neljas juht on kursis tänavu novembrist kohustuslikuks saava rehvimärgise tulekuga.
GfK poolt läbi viidud uuringu kohaselt on rehvimärgise tulekuga Eestis kursis 11 protsenti vastanutest. 15 protsenti vastanutest märkisid, et on rehvimärgisest põgusalt kuulnud. Koguni 74 protsenti vastanutest tunnistas aga, et ei tea tänavu novembris kohustuslikuks muutuvast rehvimärgisest midagi.
Standardne rehvimärgis võetakse kasutusele Euroopa Liidu määrusega, mille kohaselt peavad kõik tootjad testima oma rehve ja määrama neile hinde, lähtudes ELi rangelt määratletud testimismetoodikast. Märgis annab tarbijale olulist teavet rehvi kolme peamise omaduse kohta: veeretakistus, haardumine märjal ja väline veeremüra, samuti sisaldab teavet toote ohutusomaduste kohta. Veeretakistus mõjutab sõiduki kütusekulu ja omab seega ka otsest mõju keskkonnale. Märjal haardumine on tähtis rehvi ohutust näitav tegur, mis annab teavet rehvi pidurdusmaa kohta märjal teel.
Välismüra näitab samuti rehvide keskkonnamõju. Rehvimärgise eesmärk on tõsta liiklusohutust ning suurendada maanteetranspordi majanduslikku ja keskkonnasäästlikkust, tõstes esile kütusesäästlikumaid ja ohutumaid, madala müratasemega rehve. Rehvimärgis sarnaneb juba tarbijate seas juba tuntud energiamärgistega, mida kasutatakse näiteks külmikutel ja pesumasinatel, ning võimaldab lõpptarbijatel langetada rehvide ostmisel teadlikumaid otsuseid.
Praegu võib kõigil Euroopa Liidus müüdavatel rehvidel kasutada vabatahtlikku märgistust, alates 1. novembrist 2012 muutub märgis kohustuslikuks.
Seotud lood
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.