Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
74% Eesti autojuhtidest pole kursis EL-i rehvimärgisega
Eesti sõidukijuhtide seas hiljuti läbi viidud uuring näitab, et teadlikkus EL-i uuest rehvimärgisest on väga madal – vaid iga neljas juht on kursis tänavu novembrist kohustuslikuks saava rehvimärgise tulekuga.
GfK poolt läbi viidud uuringu kohaselt on rehvimärgise tulekuga Eestis kursis 11 protsenti vastanutest. 15 protsenti vastanutest märkisid, et on rehvimärgisest põgusalt kuulnud. Koguni 74 protsenti vastanutest tunnistas aga, et ei tea tänavu novembris kohustuslikuks muutuvast rehvimärgisest midagi.
Standardne rehvimärgis võetakse kasutusele Euroopa Liidu määrusega, mille kohaselt peavad kõik tootjad testima oma rehve ja määrama neile hinde, lähtudes ELi rangelt määratletud testimismetoodikast. Märgis annab tarbijale olulist teavet rehvi kolme peamise omaduse kohta: veeretakistus, haardumine märjal ja väline veeremüra, samuti sisaldab teavet toote ohutusomaduste kohta. Veeretakistus mõjutab sõiduki kütusekulu ja omab seega ka otsest mõju keskkonnale. Märjal haardumine on tähtis rehvi ohutust näitav tegur, mis annab teavet rehvi pidurdusmaa kohta märjal teel.
Välismüra näitab samuti rehvide keskkonnamõju. Rehvimärgise eesmärk on tõsta liiklusohutust ning suurendada maanteetranspordi majanduslikku ja keskkonnasäästlikkust, tõstes esile kütusesäästlikumaid ja ohutumaid, madala müratasemega rehve. Rehvimärgis sarnaneb juba tarbijate seas juba tuntud energiamärgistega, mida kasutatakse näiteks külmikutel ja pesumasinatel, ning võimaldab lõpptarbijatel langetada rehvide ostmisel teadlikumaid otsuseid.
Praegu võib kõigil Euroopa Liidus müüdavatel rehvidel kasutada vabatahtlikku märgistust, alates 1. novembrist 2012 muutub märgis kohustuslikuks.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
1
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Viimased uudised
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Detsembri ekspordiveduriks osutusid väärismetallid
Konverentsid
Hetkel kuum
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele