Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Partsilt nõuti Eesti Posti tegevuse kohta vastuseid
Riigikogu infotunnis esitati minister Juhan Partsile kolm küsimust Eesti Posti tegevuse kohta, mis puudutasid postivõrgu tingimusi ning ettevõtte kahjumlikku tegevust kohustusliku universaalteenuse osutamisel.
15 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liiget esitasid mai alguses ministrile arupärimise, mis oli ajendatud posti- ja logistikafirma viimasest avalikust esinemisest, kus ettevõtte nõukogu esimees Meelis Atonen ähvardas, et kui riik ei paku välja lahendusi, teeb firma ettepaneku universaalse postiteenuse osutamise lõpetamiseks, lisaks lubas Atonen vajadusel ka kohtu poole pöörduda. "Meil on kohustus pidada igas vallas postkontorit ja ka margi hinda pole ammu tõstetud," tsiteeris Jaan Õunapuu Atoneni sõnu. „Vot see oli härra Atoneni ahastav kirjeldus antud olukorrale. Seda enam, viimastel aegadel oleme pidanud möönma seda, kuidas Eesti Post on, eriti Eesti maapiirkondades, postkontoreid järjekindlalt sulgenud. On informatsioon, et ta teeb seda jätkuvalt ka lähematel aegadel ja sellepärast on meil esitatud härra Partsile kolm küsimust, millele soovime adekvaatseid, Eesti inimesi rahuldavaid vastuseid,” lausus ta.
Esimese küsimusena uurisid sotsid, kas Eesti Post on esitanud postiseaduse paragrahvide alusel konkurentsiametile taotluse universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks?
Sellele vastas minister jaatavalt. „Konkurentsiameti poolt esitatud informatsioonist nähtub, et Eesti Post on esitanud postiseaduse § 411 lõike 1 alusel konkurentsiametile 2010. aasta kohta taotluse universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks,” ütles ta.
Teisalt taheti teada, miks riik ei doteeri vajalikus mahus Eesti Posti poolt pakutavaid universaalteenuseid?"
Selgituseks ütles Parts, et riik ei doteeri AS Eesti Posti tegevust, küll aga kompenseerib riik universaalse postiteenusega seotud ebamõistlikult koormavad kulud. „Kahjuks ei ole Eesti Posti esitatud taotluses sisalduvate puuduste tõttu Konkurentsiametil olnud võimalik seda siiani rahuldada. Nimelt ei ole taotluses kasutatud ebamõistlikult koormavate kulude arvutamise meetodid vastanud postiseaduse § 40 lõige 5 kirjeldatud objektiivsuse ja põhjuslikkuse seose nõudega ning konkurentsiameti poolt koostatud universaalse postiteenuse osutaja kulude hindamise metoodikale,” möönis Parts. Samuti polevat postifirma arvestanud oma taotluses majandusministri määrusest "Universaalse postiteenuse osutaja tulu ja kulu arvestusele esitatavad nõuded" tulenevate nõuetega.
Ministri sõnul on konkurentsiamet menetluse käigus korduvalt juhtinud Eesti Posti tähelepanu sellele, et Eesti Post peab oma taotluses arvestama nimetatud metoodika ja määruse nõuetega, kuna vastasel korral võib konkurentsiamet jätta Eesti Posti taotluse rahuldamata.
„Kuna konkurentsiametil on Eesti Posti 2010. a taotluse osas menetlus pooleli, ei ole käesoleval hetkel veel võimalik öelda, kui suured olid Eesti Posti universaalpostiteenuse ebamõistlikult koormavad kulud 2010. aastal. Tegemist on majandusvaidlusega ettevõtja ja tururegulaatori vahel,” sõnas Parts. Konkurentsiamet on kinnitanud, et nende sooviks on antud menetlusest kiire ja õiglase lõpplahendi tegemine. „Samas ei saa konkurentsiamet teha haldusotsust ilma, et oleks oma hinnangus kindel vastava metoodika ja määruse nõuete järgimises,” lausus ta.
Kolmas küsimus puudutas Atoneni ähvardust, küsimus kõlas järgmiselt: "Millised on valitsuse meetmed, et Eesti Posti nõukogu ei langetaks äärmuslikke otsuseid ja lõpetaks lepingu riigiga?"
Postiseaduse paragrahvi punktide alusel määratakse universaalpostiteenuse osutaja avaliku konkursiga, mille korraldab konkurentsiamet.
"Konkursi tulemusel väljastati Eesti Postile 2009. aastal viieks aastaks tegevusluba universaalpostiteenuse osutamiseks. Tegevusluba kehtib aastani 2014. Sama paragrahvi alusel, kui avalik konkurss peaks ebaõnnestuma, paneb konkurentsiamet universaalpostiteenuse osutamise kohustuse kuni viieks aastaks postiteenuse osutajale, kellel nimetatud konkursi korraldamise ajal oli universaalpostiteenuse osutamise tegevuse luba,” sõnas Parts. Ent ta lisas, et samapostiseaduse sätestab, et universaalpostiteenuse osutaja määramisel arvestatakse vajadusega tagada universaalpostiteenuse osutamine lühikeses ja pikas perspektiivis kuluefektiivselt konkurentsi kahjustamata ning taskukohase tasu eest.
Seotud lood
Eesti Posti nõukogu kinnitas tänasel koosolekul ettevõtte auditeeritud majandustulemused - riigile kuuluva firma äritulud 2010. aastal oli 53,2 miljonit eurot, ettevõtte puhaskasum oli 7,2 miljonit eurot.
Eile riigikogus Eesti Posti puudutavale arupärimisele vastates ütles majandusminister Juhan Parts, et täna ei ole teada, mil määral tuleb ettevõttele ebamõistlikke kulusid nn universaalse postiteenuse (UPT) finantseerimiseks seadusega loodud fondist rahastada, kuid ettevõtte tahab näidata maksimaalselt suuri ebamõistlikke kulusid, et saada sellest UPT kompenseerimise fondist võimalikult suurt makset.
Riigile kuuluva posti- ja logistikafirma Eesti Posti juhid tahavad pöörata neile kohustusena seatud universaalse postiteenuse osutamise kasumlikuks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele