Veebrari veomahuks Eesti Raudtee taristul oli 2,61 miljonit tonni. Võrreldes mulluse veebrariga oli see tulemus pisut üle 12% parem. Kahe kuuga olid veomahud kokku 5,66 miljonit tonni ehk 15,8% suuremad.
Peamise kauba ehk nafta ja naftasaaduste vedu ulatus 1,75 miljoni tonnini, ületades eelmise aasta veebruari 12,4%-ga. Oluliselt ehk ligi 60% oli suurem põlevkivivedu, olles kokku 0,5 miljonit tonni. Suure languse tegid aga väetiste ja kivisöe vedu. Väetiste vedu kahanes 25%, olles kokku 136 tuhat tonni. Kivisütt veeti aga 76% vähem, veomahuks 37 tuhat tonni.
Kahe kuuga oli nafta ja ?saaduste vedu 3,84 miljonit tonni ehk 14% suurem.
Põlevkivi 1,06 miljonit tonni tähendas 69%-list mahukasvu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi transiitveod suurenesid üle 6%, siis nende osakaal vähenes 81%-lt 75%- ni. Kokku liikus transiidina tänavu kahe kuuga 4,25 miljonit tonni kaupu.
Kohalike vedude 1,13 miljonit tonni oli mullusest 68% suurem, seda peamiselt põlevkivile. Importvedude 190 tuhat tonni oli eelmise aastaga võrreldes 33% suurem ja eksportvedude 85 tuhat tonni 6% enam.
Konteinereid veeti kahe kuuga kokku 5043 TEU-d, mis oli eelmisest aastast 87% rohkem.
Seotud lood
Eelmise aasta teise poole kaubamahtude vähenemine Eesti Raudtee taristul sõi aasta alguse suure kasvu. Aasta kokkuvõttes kasavas kaubamaht Eesti Raudtee taristul vaid 3%.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.