Autor: Rivo Sarapik • 2. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suur osa maanteid ja sildu on ehitatud vastavuses enne taasiseseisvumist kehtinud normidega ning kogu teedevõrk töötab tänase liikluskoormuse all niigi piirtingimustes. Lubatud massi tõstmise puhul satuvad ohtu eelkõige sillad oma ebapiisava kandevõime tõttu, kuid väga kahjulikult mõjuks see ka teedele. Mõju ei pruugi avalduda kohe, vaid mõne aasta jooksul  roobaste ja pragude tekke näol. Remontimiseks ei piisa ebatasasuste täitmisest, kuna asendada tuleb purunenud kattekihid ja kandvad aluskihid.

Vedajate ettepanek tõsta lubatud massi  veokitele telgede lisamise arvel – pidades kinni lubatud teljekoormusest – ei ole lahendus, sest iga lisanduv telg suurendab katendi jäävdeformatsioonide teket. Suure osa tänaste riigimaanteede katendite projekteerimisel on arvestatud vaid kahe- kuni nelja-teljeliste veokitega ning maailmapraktikast on teada, et 10% raskeveoki kogumassi tõus võib kahekordistada teekahjustuste ulatust.

Vastupidiselt autovedajate esindaja väitele ei väljenda Maaülikooli juhtimisel tehtud uuring positiivset mõju teedele ja sildadele seoses koormuspiirangu võimaliku suurendamisega 60 tonnile. Uuringu järeldustes on selgelt välja toodud, et üle 52-tonnise kogumassiga sõidukeid Eesti riigimaanteede sildadele tervikuna praegu lubada ei tohi. Sildadele raskeveokite avaldatava mõju analüüsi kokkuvõttes toodi välja vajadus kõigepealt investeerida raskeliikluse jaoks ohtlikumate sildade tugevdamisesse. Samuti juhiti tähelepanu, et edaspidi peab kindlasti arvestama suurenevate hoolde- ja remondikuludega. Kahjuks ei sisalda uuring  tasuvusarvutusi, mis selgitaksid välja, kas teede ja sildade investeeringuvajadus on tasakaalus saadava veo- ja muude kulude kokkuhoiuga.