Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Detsembri 70% ekspordikasvu tõi logistika
Detsembris kasvas Eesti eksport 67% võrra, ulatudes 927 mln euroni. Raketikasvu taga oli statistikaameti analüütiku Riina Kerneri sõnul ühekordsed suurtehingud transpordivahenditega.
"See tähendab laevad, lennukid, rongid. Täpsemalt saame rääkida kahe nädala pärast," lisas Kerner. "Seetõttu kerkis ka aastaeksport rekordtasemele. Keskmiselt kasvas väljavedu kuus eelmisel aastal 32% võrra."
Kaupu imporditi detsembris Eestisse 934 miljoni euro väärtuses ehk 44% rohkem.
"Import oli tavapärasel tasemel, üksikuid suurtehinguid siin ei tehtud," täiendas Kerner. "Aasta viimastel kuudel kasvas eksport impordist kiiremini.
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul peaks majandus kiirelt ekspordi toel kasvama ka tänavu esimeses kvartalis. Samas on välisnõudlusel põhinev kasv riikide võlakoormuse tõttu siiski habras.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on piisav, kui Eesti ettevõtted ekspordivad Venemaale kümnendiku koguekspordist. "Venemaa osatähtsus on pidevalt kasvanud ja arvan, et 10% on piir, mille juurde võiks jääda. Liig suur sõltuvus ühest riigist pole ühelegi riigile hea," kommenteeris Ansip.
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,6%, teatab Statistikaamet. Majanduskasvu vedas eksport ning ka logistikas loodud lisandväärtus.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.