Peaminister Andrus Ansipi sõnul on piisav, kui Eesti ettevõtted ekspordivad Venemaale kümnendiku koguekspordist. "Venemaa osatähtsus on pidevalt kasvanud ja arvan, et 10% on piir, mille juurde võiks jääda. Liig suur sõltuvus ühest riigist pole ühelegi riigile hea," kommenteeris Ansip.
Kümne aastaga kasvas Venemaa osatähtsus Eesti ekspordil viiekordseks. Eesti suuremad ekspordipartnerid Soome ja Rootsi annavad üle 30% ekspordist.
Kaupade ja teenuste eksport moodustab peaministri sõnul 80% SKPst. "See teeb Eestist tüüpilise eksportiva majandusega riigi," lisas Ansip.
Detsembris 70% võrra kasvanud ekspordimahtu kommenteerides ütles Ansip, et aasta lõpu viimaste kuude kõrgete ekspordikasvude pealt ei tasu oodata, et jaanuaris ja veebruaris tulevad 70-80% kasvud. "Kui meenutada novembrit, 48%, või ka oktoobrit ligi 45%, siis tuleb tunnistada, et see detsember väga palju novembrist ei erinenudki. Möödunud aasta neli viimast kuud olidki väga kiire ekspordikasvuga kuud," lisas Ansip.
Tema oletuste kohaselt tõid detsembri kiire kasvu Eesti Energia, Estonian Cell, Kehra Paberivabrik, Kunda Nordic Tsement, Sadolin, Krimelte, ABB ja Krimelte tehingud. Samas rõhutas Ansip, et ekspordimahu toovad siiski väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,6%, teatab Statistikaamet. Majanduskasvu vedas eksport ning ka logistikas loodud lisandväärtus.
Detsembris kasvas Eesti eksport 67% võrra, ulatudes 927 mln euroni. Raketikasvu taga oli statistikaameti analüütiku Riina Kerneri sõnul ühekordsed suurtehingud transpordivahenditega.
Esialgsetel andmetel eksporditi möödunud aastal Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,27 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.