Eesti ettevõtetel tasuks ekspordivõimalusi otsida peale Euroopa Liidu turgude ka mujalt, soovitas Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.
Ettevõtjad võiksid pilgud suunata näiteks nendesse riikidesse, kellega Euroopa Liit sõlmib vabakaubanduslepingud – möödunud aastal oli selleks Lõuna-Korea ja sel aastal on India, lähiriikidest Ukraina, rääkis Ratso intervjuus ERR-i uudisteportaalile.
Samuti soovitas Ratso Eesti ettevõtjatele otsida nišitooteid, millel oleks väljaspool turgu, näiteks on Euroopa eksport tervikuna praegu tugev kõrgema lisandväärtusega kaupade sektoris.
"See ei tarvitse olla ainult kõrgtehnoloogia, need võivad olla ka mingisugused hästi töödeldud toiduained ja joogid," sõnas Ratso. Tekstiili sektoris mängivad praegu aga olulist rolli tehnilised tekstiilid, mida tavatarbimises ei kasutata, ekspordipotentsiaali jätkub ka sektorites, mis praegu on Eestis kõige suuremad – puidutööstuses ning elektroonika- ja masinatööstuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ekspordiga tegelevad Eesti ekspedeerimisettevõtted peavad eduka ekspordi aluseks oma paindlikkust ja kiiret reageerimisvõimet.
Statistikaameti küsitlusest selgub, et Eesti veofirmadele tagas ekspordil läbilöögi tagavad isiklikud kontaktid ja tutvusringkond.
Kümnesse populaarsemasse sihtriiki ekspordib enam kui 17 000 kohalikku ettevõtjat.
Majanduse kasvumootorina tuhisevale ekspordivedurile visatakse kütet alla – EAS ja Marketingi Instituut kavatsevad teha ekspordirevolutsiooni, käivitades uue ekspordispetsialistide värbamis – ja koolitusprogrammi.
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.