EASi juhatuse liikme Maria Alajõe hinnangul on konjuktuuriinstituudi uuringutest tulnud selgelt välja vajadus sarnaste koolituste järele. „Me tunnetame tööturul teravat vajadust professionaalse ettevalmistusega ekspordijuhtide järele, täna pole ettevõtetel aga kedagi värvata,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Maria Alajõe. „Suures osas ettevõtetes tegeleb ekspordi juhtimisega täna tegevjuht ise kõigi muude asjade kõrval, see on muutunud pärssivaks teguriks ekspordimahtude kasvatamisel ja uutele turgudele siirdumisel. Praeguses majanduse kasvufaasis on parim aeg panustada teadlike meetoditega ekspordi kasvatamisse,“ märkis ta. „Tahaks, et ettevõtted vaataksid kaugemale kui Läti ja Leedu ja teised naaberturud,“ lisas Alajõe pressikonverentsil.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul pole väikeriigi puhul ainult sisemajandusele tuginev majandus jätkusuutlik. Tema hinnangul on praegusel turul head ja kogemustega ekspordi müügijuhti väga raske leida ning sageli jääbki innovaatilistel ja eristuvat toodet pakkuvatel ettevõtetel globaalne läbimurre tegemata. “Eksportivatest ettevõtetest sõltub ka edasine tegevus kõrgkoolidel ja EASil jms,” märkis Kriis ja soovitas ettevõtjatel samuti kaugemad riigid sihikule võtta.
Turul pole kogemustega inimesi“Meie haarasime sellest kinni seepärast, et turul pole hetkel piisavalt kogemustega inimesi võtta. Kogemused tulevad ajaga, aga korralik põhi peab all olema. Sel koolitusel on rahuvusvahelised koolitajad,” selgitas mööbliettevõtte Tarmel ASi juht Aare Paloots, miks nemad sellest programmist huvitatud on. “Meie ei pürgi Brasiiliasse, meie esimene siht on madalmaad, mis on sama suur turg nagu Skandinaavia,” lausus Paloots.
Ehitusettevõtte Rait ASi personalijuhi Tiiu Pirsko sõnul soovivad nemad antud programmi kaudu enda olemasolevaid müügiinimesi koolitada. “Meil oli eelmise aasta lõpus ekspordi müügijuhi konkurss. Kuid turul meie jaoks siis päris head inimest ei olnud. Me ei leidnud oma unistuste kandidaati. See program on meie jaoks hetkel olemasolevate inimeste koolitamine,” lausus Pirsko. “Ma olen aru saanud, et nad valivad välja 25 ettevõtet, kas me sinna ka pääseme, eks näis, me pole avaldust veel kirjutanud,” lisas Prisko.
Projekti kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja selle eelarveks on kokku 294 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Koolitusel osalemine maksab iga ettevõtte jaoks 2353 eurot, millele lisandub käibemaks. “Vaadates koolitusprogrammi, mis on rahvusvaheline ja aasta pikkune mentori kasutamise võimalus ja reisid, siis meie inimese jaoks oleks see hea arenguvõimalus. See on väga soodne hind, hinna ja kvaliteedi suhe on hea,” märkis personalijuht.
“Me oleme teinud eelmisel aastal investeeringuid, sel aastal jätkame. Kokku 50 mln krooni. Selle tulemusena meie tootmisvõimsus kasvab ja me peame ekspordimahtu kahekordistama, sest Eesti ja Baltikumi turg pole piisavad selleks. Et meie nagunii teeksime neid tegevusi, aga see programm võiks veidikene seda toetada,” lisas Prisko, kelle sõnul uusi turge vallutada ei plaanita, pigem kavatsetakse olemasolevatel mahte kasvatada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki mitmes Aasia riigis oodatakse eksportööri soodustustega, tasub sealsetele turgudele minnes teada nii riikide korruptsiooni- kui religioonieripära.
Eksportimisel keskendu pikaajaliste partnerite leidmisele ja hoidu ahnetest vahendajatest, nii on võimalik säästa riskide maandamisele kuluvat raha, soovitab seitsmeaastase ekspordikogemusega Ecometal ASi nõukogu esimees Tõnis Kaasik.
Vähemalt 640 000 eurost ekspordimüüki evivad ettevõtted saavad osaleda ekspordialases värbamisprogrammis, milles vähem kui 3000eurose omaosalusega võib saada oma palgale firma väliskaubandust paisutama ekspordiässa.
Eesti ettevõtetel tasuks ekspordivõimalusi otsida peale Euroopa Liidu turgude ka mujalt, soovitas Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.