Väiketanklad: miks paneb Eesti riik ausad sulidega ühte?

Leiame, et sellise nõude kehtestamine piirab põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja vaba konkurentsi kütuseturul ning võib viia paljude maatanklate sulgemiseni. Sellise olukorra tekkimine halvendab tulevikus oluliselt vedelkütustega varustamist maapiirkondades, viib paratamatult töötuse kasvu suurenemiseni maal ning suurendab seeläbi riigi sotsiaalkulutusi.

Samuti on sellise nõude sätestamine vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga. Suur osa meist, maapiirkondade väiketanklate omanikest, on oma vara tagatisel võtnud laene ning meil puuduvad võimalused lisalaenu või tagatiste saamiseks. 100 000 euro suuruse tagatise teenindamise kulu muutub väike-ettevõttele üldjuhul tegevust pärssivaks ning see viib tõenäoliselt ettevõtte tegevuse lõpetamiseni. Suurtel tanklakettidel puudub huvi väikese käibega maatanklate pidamiseks ja nii halveneb oluliselt maarahva varustatus vedelkütustega ja muude tanklates pakutavate teenustega. 

Eelnõuga kavandatava tagatiste süsteemi sisseseadmine pärsib väikeettevõtlust ja pärsib ka regionaalselt tasakaalustatud arengut maakondades. Üheselt on selge, et väiketanklate sulgemine saab suurendama ainult suurte tanklakettide käibeid ja kasumeid, milliste omanikud enamasti ei ela Eestis.

Sageli viiakse teenitud kasum Eestist välja riigile makse maksmata. Lähtudes eeltoodust, peame sobimatuks nimetatud seadusemuudatuste sellisel kujul vastuvõtmist. Me ei saa leppida olukorraga, kus seaduste muudatustega rikutakse väike-ettevõtjate õiguspärase ootuse printsiipi. Sellise olukorra tekkimisega karistatakse kütuseturul  seni kahekümne aasta jooksul ausalt tegutsenud ja riigile korralikult makse maksnud vedelkütuste jaemüüjaid. Karistatakse neid, kes on senini täitnud oma tegutsemise  garantiiks vähemalt 500 000 kroonise osakapitali nõude.

Miks ei seata uusi piiranguid kütuse aktsiisilaost ostjatele ja edasimüüjatele, kus toimuvad tegelikud maksupettused? 

Maksu- ja Tolliameti nõrga töö tõttu seni tegutsenud maksupetturid pääsevad aga seejuures karistuseta. Leiame, et seadusandjate selline tegutsemine, millega karistatakse süütuid, ei ole demokraatlikule õigusriigile kohane.