Riigikontroll: Kohalike teede seisukorrast pole riigil ülevaadet

Riigikontroll leiab oma auditis, et Eesti teedest ligi 40 protsenti moodustavate kohalike teede tegelik seisukord ei ole teada ning teehoiu rahastamisvajadust ei ole siiani kindlaks tehtud, kuigi Riigikogu otsuse järgi pidi see olema selge juba kolm aastat tagasi.

Seetõttu vaidlevad riik ja omavalitsused jätkuvalt, kui palju tuleks eraldada maksutuludest raha kohalike teede hoiuks, ning küsitud summad on oletuslikud ega tugine tegelikule vajadusele. 

Kohalike teede hoiu rahastamise ümber on palju emotsionaalset poleemikat, mille keskmes on riigieelarvest omavalitsustele makstava toetuse suurus. 2008. aastal oli see näiteks ca 1,9 miljardit krooni ja 2009. aastal ca 1,2 miljardit krooni. Teehoiukulud on KOVide väljaminekute hulgas ühed suuremad, neid kulusid on viimastel aastatel edestanud vaid haridusasutuste ülalpidamise kulud.

Riigikontrolli 2010. aasta mais korraldatud küsitlusele vastanud 207 KOVist pidas 185 (s.o 89%) teehoiule eelarveaastas kulutatavat rahasummat ebapiisavaks, leides enamasti, et puudujääva osa katmiseks tuleks suurendada riigi toetust.

Vajadust praegusest suuremas mahus rahastamise järele möönavad ka riigi esindajad, kuid täpne rahavajadus ei ole teada, kuna selle kohta puuduvad uuringud. Seetõttu ei ole ka kaalukaid argumente, mis toetaksid omavalitsuste nõudmisi, kui arutlusel on riigieelarvest kohalikele teedele toetuse eraldamine.

Riigi transpordi arengukava aastateks 2006–2013 on teehoiu rahastamissüsteemi korrastamisega seadnud eesmärgiks selgitada kohalike teede investeeringuvajadus välja juba 2007. aasta lõpuks, kuid see on siiani tegemata. Riigikontrolli hinnangul ei ole kohalike teede tegelikku seisundit ega teetööde vajadust seisundi parandamiseks tervikuna uuritud.

Kuigi eksisteerib riiklik teeregister, on auditeeritud omavalitsused jätnud registrile esitamata hulga andmeid, mis kohalike teede ja nendega seotud muude objektide kogumit kirjeldavad. „Tuleb tõdeda, et omavalitsused on motiveeritud esitama vaid andmeid, mis on aluseks riigieelarvest eraldatava raha jaotamisel. Samal ajal on riigi tegevus registriandmete kogumisel on olnud liiga passiivne,“ nentis Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli.

Teetöid tehes või üldisemalt teehoidu korraldades tuleb omavalitsustel arvestada riigi seatud nõudeid teede seisundile, kuid suur osa omavalitsusi ei pea seda sageli vajalikuks. Seetõttu ei ole teada, milline osa kohalikest teedest vastab seisundinõuetele ja milline mitte. Kuna puudused omavalitsuste tegevuses on esinenud aastaid, ei tohiks kohustuste täitamata jätmine olla uudiseks ka riigile. Samas kontrollib riik Maanteeameti tegevuse kaudu kohalike teede seisundit harva, põhjendades seda rahapuudusega, aga ka puuduvate hindamiskriteeriumidega, sest omavalitsused ei ole määranud kindlaks, millise seisunditasemega on nende kohalikud teed.

Omavalitsusjuhid ise hindavad kohalike teede seisundit valdavalt halvaks. Nii leidis suurem osa küsitluses osalenud 207 omavalitsusest, et enam kui pool valla või linna teedest on halvas seisundis. Vastused peegeldavad omavalitsuste esindajate subjektiivset hinnangut teede olukorrale ega väljenda täpselt, kui palju kohalikest teedest ei vasta seisundinõuetele, mis on avalikult kasutatavatele teedele kehtestatud.

Riigikontroll analüüsis kohalike teede hoiu korraldust kümnes vallas ja linnas, hinnates omavalitsuste tegevust seadustest tulenevate nõuete täitmisel. Täpsemalt oli vaatluse all kohalike teede arvestus, seisundi kontroll, teetööde vajaduse määramine ja rahastamise kavandamine, kuid selgitati ka, milliseid teetöid ja kui suures ulatuses on omavalitsused teinud ning kas on kontrollitud tööde kvaliteeti. Samuti hinnati auditi käigus, kas riik on täitnud kohalike teedega seotud ülesandeid.

Taust
Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest olulise osa (ca 40%): nende kogupikkuseks oli 2010. aasta alguses koos omavalitsustes avalikku kasutusse võetud erateedega ca 23 200 km. Võrdlusena väärib väljatoomist, et riigimaanteid oli samal ajal ca 16 500 km. 
Allikas: Riigikontroll 

Osale arutelus

  • Jaana Pikalev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.7711757
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.0710076
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0153445
Filipiinide peeso PHP 59,08 0.3618572
Hiina jüaan CNY 7,61 -0.018385
Hongkongi dollar HKD 8,89 -0.037092
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0269796
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.3595011
India ruupia INR 80,65 0.2075075
Indoneesia ruupia IDR 15931,93 0.1462096
Islandi kroon ISK 135,49 0.0664697
Jaapani jeen JPY 125,44 -0.159185
Kanada dollar CAD 1,50 0.1540213
LAV rand ZAR 15,75 -0.8192283
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,34 0.1808119
Malaysia ringgit MYR 4,62 0.2778682
Mehhiko peeso MXN 21,78 -0.0151521
Norra kroon NOK 9,77 0.3872147
Poola slott PLN 4,33 -0.0138594
Rootsi kroon SEK 10,60 0.3076311
Rumeenia leu RON 4,75 0.0800152
Singapuri dollar SGD 1,53 0.0652784
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.161216
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0705281
Taani kroon DKK 7,46 -0.0067032
Tai baht THB 35,34 0.3040092
Tšehhi kroon CZK 25,65 0
Türgi liir TRY 6,03 0.0182512
Ukraina grivna UAH 30,60 -0.0917332
Ungari forint HUF 317,29 0.1072724
USA dollar USD 1,13 -0.0176445
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.5688007
Valgevene rubla BYN 2,42 -0.1524704
Vene rubla RUB 74,24 -0.2445527

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019