Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tolliagent e-tollist: raputage endale ise tuhka pähe
Pikaajalise kogemusega tolliagent 4U Logistics OÜ juhatuse liige Andreas Part ütleb vastukajaks möödunud nädalal ilmunud artiklitele, kus tõstatati küsimus, kas e-tolli tõttu võib esimesel jaanuaril kaubavahetus seiskuda, et e-tollist ei saa meie riigile häbiplekk, ning teadmatuse eest peaks osapooled endale ise tuhka pähe raputama.
Järgneb Andreas Parti tagasiside:
Lugenud 22. septembri Äripäeva kaanelugu, märkasin meie kollektiivi endalt küsivat „ kas elame mõnel teisel planeedil?“. Sellise küsimuse üle arutlemises ei ole midagi imestamisväärset - seda on ette tulnud ka väärikamas seltskonnas.
Tolliagentidel on üks selge sõnum: teemapüstitus kaubavahetuse võimaliku seiskumise kohta esimesel jaanuaril on ennatlik.
Mööngem fakte, et e-toll on pelgalt vahend millega maksu- ja tolliamet (MTA) haldusasutusena täidab juba 2005. aasta aprillis Euroopa Nõukogu poolt otsustatud tollikontrolli tõhustamise eesmärki. 2006. aasta detsembrikuus formuleerus püstitatud eesmärk Euroopa Komisjoni määrusena, mis on avalik ja kõigile liikmesriikidele otsekohalduvalt täitmiseks. Seega on teema aktuaalne juba viimased neli aastat ja igaüks, kes hetkel väidab selle uudiseks olevat, saab süüdistada vaid iseennast.
Mida siiski sooviksin teemapüstituses osalevatele tarneahela pooltele – importöör/eksportöör, veoettevõtja/ladustaja/tolliagent, Maksu- ja Tolliamet - edastada ning millest oleks meil ka tulevikus õppida.
Importöör/eksportöör
Väliskaubanduse tarneahelas esinete Teie kliendina. Seega on Teil ka õigustatud ootus, et teenust osutavad veoettevõtja, ladustaja, tolliagent suudavad orienteeruda ning õigeaegselt kohanduda õigusruumis. Kui seda ei suudeta siis saate kaaluda alternatiive. Loomulikult siinjuures peate ka ise paindlikud ning kaasatöötavad olema, seda puhkudel, kui Teile teenust osutavad logistikaettevõtted paluvad tulenevalt muutuvast tollikorraldusest esitada põhjalikumaid andmeid kaubavahetuse kohta. Me ei küsi neid andmeid Teie tülitamiseks, vaid ladusaks tarneahela korraldamiseks. Siinjuures on oluline importööri/eksportööri aktiivne suhtlus kolmandas riigis asuva lepingupartneriga ehk võimalikult põhjalik andmevahetus kaubavahetuse objektiks oleva saadetise kohta.
Veoettevõtja/ladustaja/tolliagent
Raputagem siin endale ise tuhka pähe. Praktika näitab, et oleme ka ise liiga passiivsed. Kui on tulemas muutused õigusruumis, siis kiputakse kiunuma, et oi küll toll teeb liiga, toll kiirustab ja nõuab midagi põhjendamatut. Toll ametiasutusena on kehtima hakkavate ja kehtivate regulatsioonide rakendaja ja täideviija. Kui tõesti aga ilmneb, et mõni ametnik ennast õigusaktist kõrgemale seab ise nn. seadust looma asub, siis on iga inimese kodanikukohustust sellele tähelepanu juhtida.
Seega, meil on jäänud veel tervelt kolm kuud. Tutvugem 1. jaanuarist rakenduvate muudatustega ja korraldagem oma töö juba nüüd vastavalt. Võin kinnitada, et 4U Logistics on perioodil alates 01.07.2009 kuni käesolevani esitanud läbi jutuksolevate tolli infosüsteemide ICS ja ECS vastavalt ca 4800 ja 3300 sõnumit/teadet ja ei ole esinenud ületamatuid raskuseid. Vaieldamatult, nõutavatesse andmekoosseisudesse peame ka meie koostöös klientidega täiendusi tegema alates 1. jaanuarist, kuid suures osas oleme need juba tänaseks sisse viinud – seega on tuleval aastal kergem.
Maksu- ja Tolliamet
Hetkel kuum
Logistikasektori ettevõtjana saan nõustuda MTA seisukohaga, et ettevõtjaid ei ole jäetud infosulgu. Siiski, info edastamist ning viimist lõpptarbijani saaks teha mõneti paremini. Alljärgnevalt tooksin välja mõned konkreetsed ettepanekud:
• Juhendid koduleheküljel – tuleb tunnistada, et kui näiteks jutuksolevatest rakendustest ICS juhend on kaunis põhjalik siis ECS osas võiks kaaluda täiendamist. Seda eelkõige korduvate viitamiste osas õigusaktile, mille sisu võiks olla lahti kirjeldatud juhendis. Kaalumist väärt mõte oleks ka ehk demode ja rakendatavate süsteemide demoversioonide kasutamise võimaldamine – mis ei eeldaks pilootprojektidesse registreerimist.
• Koolitused ettevõtetele – pahatihti MTA ametnikest lektorid, kes koolitusi läbi viivad on muudatuste osas ka ise väga suures teadmatuses. Juhtub, et koolitustel tekkivatele lihtsamatele küsimustele ei leia kohapeal vastuseid, vaid palutakse esitada kirjalikult hiljem vastamiseks. See kujundabki ettevõtjates suhtumise, et kuna ka MTA ei tea ise täpselt, kuidas süsteem tulevikus toimima hakkab, siis ei ole mõtet nn. toorest versiooni tudeerima hakata – nii kui nii hiljem midagi muudetakse, mis muudab juba omandatu mõtetuks.
• Infosüsteemide töökindlus – tuleb töökindlust tõsta. Palju esineb nn. süsteemisiseseid vigu, mis ei lase rakendust kasutaval kliendil toimingut lõpuni viia. Ka käesoleva arvamusloo kirjutamise vältel oli korduvalt autoril võimatu pääseda isegi MTA koduleheküljele.
• Pilootprojektidest – pilootprojekti võimaluse kasutamist on hea kliendisõbralikkuse argumendina küll kasutada, kuid olemuselt on pilootprojekt kliendile koormav. Piloteerimiseks avatav rakendus on enamus juhtudel veel liiga „toores“ ning tervikliku pilti muudatustest ei saa. Teine ja veel olulisem aspekt on see, et piloteerimiseks kasutatavas rakenduses teostatud toimingud ei oma õigusliku tähendust. Ehk teisisõnu, kõik toimingud mis teostatakse pilootkeskkonnas, tuleb topelt teostada ka piloteerimise hetkel toimivas nn. päris infosüsteemis. See on ettevõtja jaoks liiga koormav.
Siinkohal on olnud edasiminek rakendustes ICS ja ECS, kus saab teostada reaalseid toiminguid juba hetkel.
Kokkuvõtvalt lohutagem ennast sellega, et oleme üks Euroopa Liidu riik mitmekümnest, kes muudatused ellu peab viima. Kindel olen selles, et häbiplekiks e-toll Eesti jaoks ei kujune – elu näitab, et pigem tullakse meie juurde hiljem kogemusi nõutama.
Seotud lood
Elektrooniline tollidokumendihaldus töötab maksu-ja tolliametis juba 2009. aasta esimesest juulist ja ettevõtjaid on sellest informeeritud ning koolitatud, paraku kasutavad väga vähesed neist täna olemasolevat võimalust, mistõttu peab amet kaubavahetuse katkemise probleemi tõstatamist põhjendamatuks.
Maksu- ja tolliamet lükkas ümber süüdistused justkui nad oleks e-tollile üleminekust vähe infot jaganud.
Jaanuaris kohustuslikus korras elektroonsetele tolliformaalsustele üleminek on kaupade käsitleja ja tollilao pidaja Cargo Handling ASi tegevjuht Viljar Lehtmetsa sõnul veel täiesti tume maa, kuid selleks tehakse juba praegu usinasti infotehnoloogilisi ettevalmistusi.
Värske Äripäeva kaanelugu räägib lähitulevikust ja e-Eestist – 1. jaanuaril läheb Eesti toll üle elektroonilisele asjaajamisele. Kui toll ettevõtjaile ajapikendust ei anna, saab sellest Äripäeva arvates Eesti e-renomee järjekordne häbiplekk.
Ace Logistics Group ASi tegevjuht Andres Matkur ütles, et pole väga hästi kursis jaanuarist kohustuslikuks muutuvate tolliformaalsustega, kuid arvas, et rohkem puudutab see vedajaid.
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele