Venemaa näeb Balti sadamates teravilja varuväljapääsu, ent see võib kiiresti sulguda

„Presidentide Alar Karise ja Kasõm-Žomart Tokajevi egiidi all allkirjastasime ühise kavatsuste protokolli, mille osapooled on Kasahstani riiklik teraviljaostja Food Contract Corporation, raudteeoperaator Kedentransservice, Tallinna Sadam ja Muuga Teraviljaterminal,“ teatas Tallinna Sadama kommertsjuht Margus Vihman sotsiaalmeedia vahendusel.

Uus viljaterminal lisab Eesti viljaturule konkurentsi ajal, mil saagi kiire vastuvõtt, kvaliteedi määramine ja paindlikud müügitingimused on põllumehele eriti olulised. Linas Agro ligi 30 000-tonnise mahutavusega terminal annab ettevõttele võimaluse vilja Muugal oma labori ja meeskonnaga vastu võtta, ladustada ning ekspordiks ette valmistada.

Statistikaameti andmetel ulatus Eesti teraviljatoodang 2024. aastal 1 303 500 tonnini, mis on 9% rohkem kui eelmisel aastal. Üle poole teraviljasaagist veeti Muuga sadama kaudu Eestist välja: Hispaaniasse, Nigeeriasse jm.

Ukraina põllumehed, kes ei saa eksportida teravilja Musta mere kaudu, peavad ligipääsu Euroopa sadamatele võtmelahenduseks, kuid ilma toetusteta on see võimatu, ütles Ukraina põllumeeste esindaja Andrei Dikun esmaspäeval Vilniuses toimunud kohtumisel.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.