Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Cargo Handling elektroonsest tollist: meil on veel kott peas
Jaanuaris kohustuslikus korras elektroonsetele tolliformaalsustele üleminek on kaupade käsitleja ja tollilao pidaja Cargo Handling ASi tegevjuht Viljar Lehtmetsa sõnul veel täiesti tume maa, kuid selleks tehakse juba praegu usinasti infotehnoloogilisi ettevalmistusi.
Lehtmets tunnistas, et täna nad pole valmis kaupade ülddeklaratsioonide ja manifestide elektroonseks edastamiseks tolli, küll aga töötab nende IT osakond selle nimel. Ta arutles, et kogu protsess võib ka täiesti valutult ja lihtsalt mööduda, kuid ei välistanud fakti, et kaubavahetus kolmandate riikidega võib tõepooltest katkeda.
„Täitsa võib juhtuda, näiteks Venemaa, Valgevene või Ukraina – kui sealt nüüd otse lennuga tuleb kaup Eestisse, siis nad peavad ka ette saatma samasuguse infohulga, nii palju kui mina tean, siis nemad küll ei ole valmis seda saatma ja kust me siis need andmed saame, seda ma ei oska öelda,“ viitas Lehtmets probleemile. Ta selgitas, et kaupadega, mis liiguvad Eestisse läbi Euroopa suuremate terminalide, on lihtsam, kuid just kolmandatest riikidest tulevate kaupade puhul peavad nad ette saama olulist infot.
Ka käsitletavaid lennufirmasid, kellelt impordi puhul neid andmeid saadakse, on küllalt palju ning sõnumid ja formaadid tuleb vastavusse viia, lisas Lehtmets, et infotehnoloogiliselt on see keeruline. Ta usub, et lähema paari nädala jooksul saavad nad kogu protsessi muudatustest targemaks ning saavad ka esimesi teste teha. „Eks ta üks paras segane asi on,“ tunnistas Lehtmets ja oli mures, et kui muu maailmaga infovahetus päris korda ei saa, siis on asi hullem. „Võib-olla läheb asi väga lihtsalt, aga praegu oleme natuke kott peas seisus, et ei tea, kuidas see toimuma hakkab. Ma pakun, et kuu aja pärast oskaksin sellest palju rohkem rääkida,“ lausus Lehtmets.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mehe sõnul on lähiajal tulemas ka asjasse puutuvate lennutranspordiga tegelevate firmade ja kullerite omavaheline kohtumine, kus tahetakse läbi rääkida muudatustega kaasnevad valusad punktid.
Cargo Handling uuele korrale üleminemiseks suuri rahalisi investeeringuid ei tee, sest süsteemide ümberseadmise kallal töötab oma IT osakond. “Aga mõni teine ettevõte ostab selle IT-teenuse sisse ja peavad selleks kulutama piisavalt,“ teadis Lehtmets.
Maksu- ja tolliamet teatas, et alates 1. jaanuarist 2011 lõpeb üleminekuperiood sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioonide ning manifestide elektroonsele esitamisele. Sellest kuupäevast ei võta maksu- ja tolliamet eelpool nimetatud dokumente enam paberkandjal või e-posti teel vastu ning ülddeklaratsioonide ja manifestide elektrooniline esitamine tolli infosüsteemidesse muutub kohustuslikuks.
Pikaajalise kogemusega tolliagent 4U Logistics OÜ juhatuse liige Andreas Part ütleb vastukajaks möödunud nädalal ilmunud artiklitele, kus tõstatati küsimus, kas e-tolli tõttu võib esimesel jaanuaril kaubavahetus seiskuda, et e-tollist ei saa meie riigile häbiplekk, ning teadmatuse eest peaks osapooled endale ise tuhka pähe raputama.
Kuna 1. jaanuarist tuleb maksu- ja tolliametile tollidokumendid edastada ainult elektroonselt, võib see põhjustada infosüsteemide kaose ning seisata kaubavahetuse kolmandate riikidega.
Et kaubavahetus jaanuaris kohustuslike elektrooniliste tolliformaalsuste tõttu seiskuks, leiab Ekspedeerimise ja transpordifirma Beweship Eesti ASi tegevjuht Aare Sild, et ettevõtjad, kes sellest probleemi teevad, paanitsevad põhjendamatult.
Elektrooniline tollidokumendihaldus töötab maksu-ja tolliametis juba 2009. aasta esimesest juulist ja ettevõtjaid on sellest informeeritud ning koolitatud, paraku kasutavad väga vähesed neist täna olemasolevat võimalust, mistõttu peab amet kaubavahetuse katkemise probleemi tõstatamist põhjendamatuks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.