Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Et kaubavahetus jaanuaris kohustuslike elektrooniliste tolliformaalsuste tõttu seiskuks, leiab Ekspedeerimise ja transpordifirma Beweship Eesti ASi tegevjuht Aare Sild, et ettevõtjad, kes sellest probleemi teevad, paanitsevad põhjendamatult.
“Mina ei usu seda, et kaubavahetus seiskub 1. jaanuarist selle pärast,“ ütles Sild. Ta lisas, et nende firma töötab tolliga koostöös igapäev ja nendel on asjaajamine elektroonne olnud juba paar aastat. „Ainult tolli soovist me käime veel paberitega tollis mingeid lisadokumente näitamas, aga põhimõtteliselt on meil elektroonne tollimine toimunud paar aastat kindlasti,“ möönis Sild.
Tollile deklaratsioonide ja manifestide esitamise korra kohustuslikuks viimine on tema sõnul ka väga hea. „Absoluutselt tagab meie kindluse, et dokumentatsioon on esitatud spetsialisti poolt ja need on täidetud,“ põhjendas transpordifirma juht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sild arvas, et ettevõtjate paanika, et kaubavahetus võib uue korra tõttu seiskuda, on põhjendamatu. Absoluutselt ei ole paanikaks põhjust, rahustas Sild.
Kuna 1. jaanuarist tuleb maksu- ja tolliametile tollidokumendid edastada ainult elektroonselt, võib see põhjustada infosüsteemide kaose ning seisata kaubavahetuse kolmandate riikidega.
Elektrooniline tollidokumendihaldus töötab maksu-ja tolliametis juba 2009. aasta esimesest juulist ja ettevõtjaid on sellest informeeritud ning koolitatud, paraku kasutavad väga vähesed neist täna olemasolevat võimalust, mistõttu peab amet kaubavahetuse katkemise probleemi tõstatamist põhjendamatuks.
Jaanuaris kohustuslikus korras elektroonsetele tolliformaalsustele üleminek on kaupade käsitleja ja tollilao pidaja Cargo Handling ASi tegevjuht Viljar Lehtmetsa sõnul veel täiesti tume maa, kuid selleks tehakse juba praegu usinasti infotehnoloogilisi ettevalmistusi.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.