e-toll, järjekordne e-eesti häbiplekk?

Ettevõtjate huvi infopäevade vastu olla aga leige olnud. Miks, selle vastu amet sügavamat huvi ilmselt ei tundnud. Kas võib olla, et “huvipuuduse” taga oligi vähene teave? Ning polegi siis imestada, et ettevõtjate sõnul pole nad kohustuslikule e-asjaajamisele minemisest kuulnud.

Äripäeva arvates ongi sel probleemil üks suur ja selgelt eristuv põhjus – tegemist on puuduliku kommunikatsiooniga. Meie hinnangul ei ole veebilehele riputatud teabe näol tegemist tõsiseltvõetava kommunikatsiooniga, see on rohkem vormitäiteks tehtud liigutus. Pealegi, käisime igaks juhuks isegi eile MTA kodulehel ning esmapilgul ei torganud silma ühtki suuremat teadet selle kohta, et 1. jaanuarist suure osa ettevõtjate elu muutub. Tõstke käsi, kes enne Äripäeva tänast artiklit teadis, et Eesti läheb u 70 tööpäeva pärast täielikult e-tollile üle?

Kogu lool on aga veel üks kurb tahk – see on e-Eesti tuhmuma kippuv edulugu. Viimasel ajal on juhtunud, et iga uus e-asi läheb aia taha. Meenutagem uhiuusi ja suure mürtsuga mittekäivitunud e-rakendusi: e-aruanne, digiretsept, e-kool...

Jah, loomulikult pole patust puhtad ka ettevõtjad. Et edukas olla, peaks ikka oma tegevust puudutavad aktid, määrused, seadused selgeks tegema ja end nende muudatustega kursis hoidma. Bensiini hindade ja dollari kursiga ju suudetakse end kursis hoida, miks siis seadused kehvemad on?

Kokkuvõtteks oleks MTA poolt nüüd ääretult arukas tegu igaks juhuks siiski 1. jaanuaril n-ö tagauks lahti jätta, kustkaudu siis (kas või hurjutamise saatel) saaks ettevõtja oma tolliformaalsused paberil korda aetud. Parem ikka, kui riknevad kaubakoormad tollipunktis.