airBalticu juht Bertolt Flick ütles usutluses väljaandele Air Transport World, et Soome lennufirma Finncommi ost Läti lennufirmale enam huvi ei paku.
Küll aga plaanib airBaltic jätkata Finncommiga koostööd, mis on osa Läti lennufirma kaks aastat käivitatud strateegiast „fookus Soomele“.
Flicki sõnul on strateegia end ära tasunud. Praegu lendab airBaltic Soomes kümnest lennujaamast, lennuliine on üle 20 ning neist mitmed ka Soome siseturu liinid.
„Inimestele, kes lendavad Soome ja Lääne-Euroopa vahel, pole erilist vahet, kas nad istuvad ümber Helsingis või Riias. Tänu meie madalatele kuludele saame me pakkuda Finnairiga võrreldes soodsamaid hindu,“ ütles Flick.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aasta väljavaadete kohta ütles Flick, et airBaltic loodab tänavu puhaskasumit teenida hoolima Islandi vulkaani põhjustatud õhuruumi sulgemisest aprillis ning nõrgast majanduskesskonnast.
„2010. aasta pole kõige kergemate killast, kuid meil läheb hästi. Oleme oma eesmärkidest kinni pidanud,“ ütles Flick. Hiljuti on airBaltic käivitanud 20 enam kui 20 uut lennuliini.
„Haarasime kinni turul tekkinud võimalustest,“ ütles Flick, tõrjudes kriitikat, et firma laieneb liiga kiiresti. „Mitmed uued liinid olid juba kuu aja pärast kasumlikud.“
Aasta esimese kuue kuuga lendas airBalticuga 1,5 miljonit reisijat, mida on 22% enam kui läinud aasta samal perioodil.
Seotud lood
Soome kohtuvõimud otsustasid panna keelu Finncommi müügile airBalticule, teatab Taloussanomat.
Kuid kestnud Soome suurima siselende pakkuva Finncommi saatuse üle saab lõpuks selguse - Finnair ostab viiendiku ettevõttest.
Lätlaste lennufirma airBaltic kavatseb aasta jooksul oma Soome lende kahekordistada, ehkki Finncommi ost ei õnnestunud, teatab Kauppalehti.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.