Vähi: Euroopa Liidu päästab Venemaa

Vähi sõnul paljud Euroopa Liidu liikmesriigid mõistnud kriisist ülesaamiseks Venemaaga koostöö tihendamise vajalikkust. 

Vähi sõnul on Euroopa Liit huvitatud Venemaaga ja ka Venemaa Euroopa Liidu liikmesriikidega koostöö suurendamisest. „Eriti aktiivsed Venemaaga koostöö tegemisel on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja muidugi Soome,“ lisas Vähi majanduskonverentsil „Tallinna roll Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes“ peetud ettekandes.

Vähi sõnul saab Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni majanduskoostöö suurenemisel veelgi tähtsamaks transiit ja logistika, eelkõige selle efektiivsus. „Kaupa ei tarbita mitte tehaste väravas, vaid tarbimiskeskustes ja transpordi-logistikaahela hinnalisa on sageli kuni 30% (tooraine puhul koguni kuni 60%) omahinnale lisaks,“ rõhutas Vähi.´

Majanduskriis on Vähi sõnul löönud pea kõiki riike, kuid vähem haavatud on riigid, kel suur siseturg ja oma valuutapoliitika, eelkõige Hiina, India, Brasiilia, osaliselt Venemaa, lähematest riikidest ka Poola.

Vähi tõdes, et USA ja EL riigid on keskpankade intressipoliitika toetusel abiprogrammidesse astronoomilisi summasid süstinud, lisaks sellele on EL moodustanud hätta sattunud liikmesriikide abistamiseks reservfondi ning kehtestamas rangemaid nõudeid liikmesriikide eelarvete stabiliseerimiseks.

Venemaa majanduslikku potentsiaali rõhutamaks tõi Vähi võrdluseks välja, et Euroopa Liidu majanduskasvu 2010./2011. aasta keskmine prognoos on +0,5% - +1%; Venemaal aga +4,5 – +5%.„Euroopa Liit on tegelenud süsteemselt aastaid transpordi ja logistika efektiivsusega ning tulemuseks on perfektne kogu Euroopat kattev võrk,“ tunnustas Vähi. „Sadamad, raudteevõrk 1435 mm, maanteed, lennuühendused, laomajandus kombinatsioonis infosüsteemidega.  Venemaa omab toimivat 1520 mm raudteevõrku, mis ühendab ka Balti riike ning Kesk-Aasiat."

Vähi sõnul peab Euroopa Liitu ja Venemaa Föderatsiooni ühendavate raudtee-meri transpordikoridoride puhul peab olema tagatud efektiivne piiriületus ning raudteevõrgu ja sadamate tõrgeteta koostöö.

Vähi tõdes, et nende transpordikoridoride riigid on viimase kolme aasta jooksul käitunud erinevalt: Soome teeb Venemaaga pragmaatlist koostööd, ent Eesti märksõna tundub olevat  „transiiti pole meile vaja“, Läti ja Leedu märksõna aga seevastu  - „kui Eestile pole transiiti vaja, siis tooge see meile“. Samas on Venemaa asunud transiidi sõltumatust suurendama ja oma sadamaid arendama.

Vähi rõhutas, et Venemaaga pragmaatiliste majandussuhete arendamise tulemusena ei ole Soome kaubavooge kaotanud, need on vastupidi hoopis kasvanud. „Kui Vaalimaa – Torfjanovka piiripunkti läbib päevas 1000 veokit, siis meil Narvas vaid 70!“ võrdles Vähi.

Samuti suhtub Soome pragmaatiliselt Nordstream-i, osaledes projektis koos Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Norraga ja selle pealt teenides, nentis Vähi. Tähelepanuväärseks koostöönäiteks on tema sõnul ka detsembrist alustav kiirrong „Allegro“, mis viib kolme tunniga Helsinkist Peterburgi.

Vähi tõdes, et viimase kolme aasta jooksul ei ole vähenenud ka Läti ja Leedu raudteeveod, Lätil on need Eesti arvelt isegi kasvanud. Eesti transiit on sama aja jooksul aga umbes kaks korda vähenenud - 39 rongilt 16-17 rongile päevas.

Kaubavedu ja turismi ning riikidevahelisi suhteid piirab oluliselt ka Narva-Ivangorodi piiripunkti läbilaskevõime. „Samas on Eestil transiidiks ja turismi arendamiseks Balti riikidest kõige paremad looduslikud tingimused ja eeldused,“ nentis Vähi.

„Transiidi taastamiseks on tarvis paremat riikidevahelist koostööd. Loodan, et Eesti võtab täita positiivest rolli EL ja Venemaa strateegilise partnerluse raames.

Vähi sõnul on samas Eestil olemas kõik eeldused Venemaaga transiidi alal tõhusama koostöö tegemiseks. „Pole vaja uusi, suuri  investeeringuid. Sadamad, raudtee, maanteed ja vajalik laomajandus on Eestis olemas,“ rõhutas Vähi. „Soodustavaks faktoriks saab ka euro kasutuselevõtt.“

„Euroopa Liit finantseerib Narva-Ivangorod piirieelse veoautode parkla ehitamist Sillamäele, kus autojuhid saavad inimlikud ja vajalikud puhketingimused, kus teostatakse elektroonilist piirijärjekorra hoidmist ja tulevikus ilmselt ka tollikontrolli.  Parkla peab valmiks saama 2011 lõpuks, kuid võimalik on teha avamine juba 2010 lõpus. EL on nõus  finantseerima ka Narva-Ivangorodi uue silla ehitamist. Ehitamise alustamiseks on tarvis Eesti- Venemaa riikidevahelist kokkulepet.

Riikidevahelist majanduskoostööd aitaks Vähi sõnul edendada ka Sillamäe Ust-Luga praamiühendus ja edasine kolmnurkühendus Sillamäe - Ust-Luga - Kotka vahel.“