Saarpuu: buss reisrongist kordades mõttekam

Viimasel ajal reisirongliiklusest rääkimisest võib tema arvates välja lugeda ka tuhapilve järelkaja. "Kuid keegi ei kindlustaks ju oma maja tulekahju vastu, kui kindlustuspoliisi kulu oleks igal aastal näiteks kolmandik maja maksumusest. Rongiprojekti puhul on räägitud aga 10-12 miljardi krooni suurusest investeeringust, mis on müstiline summa," arvestas Saarpuu,"kui riik koos Euroopaga raudtee isegi valmis ehitaks, siis riik ei saa seda ju ise opereerima hakata, milline operaator aga võtaks endale sellise majandusriski ning kas ja kui palju tähendaks see jooksvat doteerimist?"

"Kui 1000 kilomeetrist pikemate liinide puhul pole lennukile alternatiivi, siis alla 1000 kilomeetri distantside puhul on variante mitu ning klient otsustab eelkõige transpordiliini paindlikkuse alusel," tõi Saarpuu välja reisirongiliikluse mõttetuse. Täiesti eraldi küsimus on liinile ka operaatori leidmine.  

 Liiati ilma emotsioonideta Eesti rahvaarvu, investeeringu suurust ja ülalpidamiskulusid, keskkonnasõbralikkust, reiside tihedust ja paindlikkust arvestades mitte ükski neist asjaoludest ei räägi rongiliikluse kasuks.

"Elanike arv ja nõudlus transpordi järele ei ole ka 10-15 aasta perspektiivis kindlasti selline, mis võimaldaks rongi käitada sagedamini kui 1-2 korda päevas. Seega bussi ja rongi võrdluses on vahed reisirongide kahjuks mitmekordsed ning reisirongiühendus Baltikumi piirides pole just kõige perspektiivsem," kõlas Saarpuu karm hinnang.

"Bussitransport suudab tänu oma madalale kulutasemele pakkuda ka piiratud reisijatemahtude korral paindlikkust, mida turg 200-400 km pikkustelt reisidelt ootab," lisas ta.

Näiteks Riia ja Tallinna vahel opereerib suvel 15 bussi päevas. Sisuliselt on suur osa päevast kaetud väljumistega iga tunni aja järel. See on ka üks põhjus miks näiteks Tallinna ja Riia vahel ei suudaks läbi Tartu 1-2 korda päevas sõitev rong olla konkurentsivõimeline, oli Saarpuu veendunud.