Tammis: Rail Baltica mõttetu

Rongisõitu bussisõiduga pole suurt võimalik olemasoleval kujul võrrelda. Pealegi raha, mis reisirongiliikluse ülevalhoidmiseks kulub, on väga suur, nentis Tammis. "Kuid ausa konkurentsi nimel peaks siis ju bussiliiklust ka doteerima," viitas ta ebatervele konkurentsi võimalusele.

 Siiski leidis ta, et ega reisrongiliiklus ilma oluliste tõmbekeskusteta toimi. "Reisirongiliiklusel on perspektiivi seal, kus on suured tõmbekeskused. Tallinn, Riia ja Vilnius seda ju pole," sõnas ta. Seega polegi reisirongiliiklus Eestis ja Baltikumis ilma dotatsioonideta eluvõimeline.

Rail Baltica ja rongiliikluse edendamise loogika pärineb pigem euroliidu ühtsest katlast. Kui Euroopa suurtes keskustes on reisirongiliiklusel mõtet, siis siin Eestis ja Baltikumis see ei toimi. "Kui meil oleks suhe Venemaaga teisel tasandil, siis Tallinn-Peterburi ja Tallinn-Moskva rongiliinidel oleks perespektiivi," sõnas Tammis.

Kas Rail Baltical siis on mõtet?

"Eriti ei ole. Jah - see annab küll inimestele teise liikumisvõimaluse. Samas kui ronge toetada, tuleks ka busse toetada ja see rongliin ei tasu ennast lihtsalt ära. Rail Baltica ei ole täna mõttekas," tõi Tammis välja argumendid ja langetas otsuse.

Ka lennureisise on bussireis üldiselt soodsam, kuid suur ajakulu võib pikkadel vahemaadel muuta esimese eelised tühiseks. Samas näiteks tuhapilvede aegu oli bussisõit töökindel variant.

Bussi eelised tulevad hästi esile vahemaadel 400-500 kilomeetrit. Näiteks lennuki esialgu meelitavana tunduva sõidu kiiruse rikub ära vajadus minnaaegsasti lennujaama, siis registreerimine, siis taas ootamine, siis peale minemine, siis peale tegelikku sõitu maha tulemine ja pagasi ootamine jne - see kõik võtab oma aja. Lisaks loomulikult on hind kallim ka.

"Riiasse, kuhu on Tallinnast 325 kilomeetrit, on bussisõit igati soodsam. Vilniusse, kuhu on 600 kilomeetrit, võtab bussisõit 8 tundi ja lennukiga ühtekokku 3 tundi, on lennuki eelis väheoluline," arutles Tammis.