Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Raudtee: rong bussist tõhusam
"Teed on olemas ja võrk reisijate veoks piisav ning reisirongid on bussidega tehniliselt konkurtentsivõimelised," sõnas Glase. Samas on küsimus pigem reisijateveosse investeeringute suuruses.
"Eesti raudteed kannatavad vabalt reisirongide sõitiu kiirusel 120 km/h, mis on oluliselt kiirem kui bussiveol," selgitast ta. Näiteks selle aasta lõpus valmiva Tallinn-Tapa raudtee remondi järel saab Tartusse sõita 120 km/h. Seega Eesti raudteed on selliseks kiiruseks valmis, kuigi Lätis Valka ja Riia vahel "sulab" see eelis ära, samas aga Leedus on see üleni taas võimalik.
Järelikult Rail Baltical oleks tehniliselt bussiveoga konkureerida küll ja veel enamgi.
Reisirongiliikluse hädaks ongi vajalikud investeeringud. Riigitoetused kehtivad vaid riigi piires, piiri ületamisel need lakkavad. Selle nahka läks ka vahepeal toiminud Tallinn-Peterburi liin, mis just rahade tõttu jäi tihedas konkurentsis bussiveole alla. Bussivedu on praegu raudteereisijateveost paindlikum.
Bussivedu on tasuv kuni 400-500 kilomeetri kaugusele. Kaubarongide efekt ilmneb kaugustel üle 300 kilomeetri.
Seega midagi sarnast võiks olla ka reisirongidel.
Seotud lood
AS Lux Express juhataja Hannes Saarpuu peab resisirongiliiklust Eesti ja, isegi Baltikumi mastaabis ülikulukaks, paindumatuks ja konkurentsivõimetuks.
Rail Baltica esimeseks reaalseks ühenduseks võib saada Tallinn-Varssavi liin. Eesti osa suurprojektis on 1,3 miljardit krooni, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Hansabuss AS juhatuse liikme Neeme Tammise tõdemusel on reisirongindus Eesti ja Baltikumi raames vaid doteeringutest elav ning Rail Baltica lihtsalt kunstlik ja mõttetu.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõdes, et Rail Baltica on lisaks majanduslikule küljele ka poliitiline.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
2
Stefan Andström: „Kui vaadata Soomest lõuna poole, siis kõikjal autoturud kasvavad. Peale Eesti.“
3
Lisatud video ühest jõhkrast parklaröövist
Viimased uudised
Lisatud video ühest jõhkrast parklaröövist
Terve aasta kasum kerkis 17%
Konverentsid
Hetkel kuum
Tulevikus plaanitakse hakata vedama ka poolhaagiseid
Lisatud video ühest jõhkrast parklaröövist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele