Kas seoses tuhapilvedega võib rahvusvahelistel bussivedudel sel aastal minna oodatust paremini?
"Ma ei arva nii. Rahvusvahelise bussiveo kuldajad on möödas. Selle 1995. aastast kiirelt areneva haru kuldaeg oli aastail 2004-2005. Nüüdseks on piletihinnad drastiliselt langenud, veokulud kasvanud. Aastail 2006-2007 kujundasime kogu liinivõrgu Baltikumi keskseks. Üle-Euroopaline ei tasu ära," selgitas ta. Liiatigi on nüüdseks piletihinnad saavutanud lae, see hind hoiab reisijatehulga stabiilse ja reisijad on rahul, lisas ta.
"Samas näiteks Põhjamaades pole meie tasemel arvestatavat rahvusvahelist bussivedu kvaliteedi, tiheduse, võrgu osas. Meie võrk on ka Euroopas parim," oli Osula veendunud.
Siiski, toonitas Osula, on nüüdseks Eesti rahvusvaheline bussivedu oma lae saavutanud ja ei kavatse konkureerida lennuliiklusega ega rongiliiklusega. Põhjus on lihtne: nüüdsel ajal on bussiveo maksimaalne tasuv kaugus 500 kilomeetrit, kuid optimaalseim on 350 kliomeetrit.
Samas ei pea ta rongiliiklust suurt reisijateveos oluliseks. Näiteks Soomest, mis veonduslikult on Euroopas saar, ei hakka keegi püüdelma Berliini rongiga. Sellel riigil lendavad lennukid Euroopa otseliinidel 2 korda päevas. Ühtpidi vaevalt on siis soomlastel huvi vedada oma rongiliine Eestisse, teisalt aga on Eestigi reisirongi ühendus Euroopaga küsimärgiga. Niisamuti pole ju mõtet hakata Riiast bussiga Berliini sõitma. Lendavad ju Riiast Euroopa suunas Lufthansa, airBaltic ja teised 3 korda päevas.
Siiski on Eestil üks reaalne oht - varsti enam ei saagi Eestist lennata otse Euroopa kultuurikeskustesse. "No jätame Stockholmi, Helsingi ja Kopenhaageni kõrvale. Suviseks turismiajaks lisatakse veel mõni sihtkoht, kuid sügis-kevadisel äri-hooajal on taas lende imevähe," muretses Osula.
Brüsseli lende 3 korda nädalas pidas ta liiga lünklikeks.
"Selle asemel, et unistada tuhapilvede ajal rongiliiklusest, tuleks Eestil tagada 10 Euroopa otselendu ja 2 korda päevas," pakkus ta lahenduse.