Autor: Siim Sultson • 27. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Sadam: Ust-Luga toob muutusi

Tallinna Sadama kommertsjuhi Erik Ringmaa sõnul ollakse valmis, et ükskord Ust-Luga Sadama naftaterminal ikka käivitub ja siis tulevad muutused.

"Sellega oleme arvestanbud, et ükskord Ust-Luga Sadama naftaterminal ikka käivitatakse. Juba aasta algul arvestati sügisega," nentis Ringmaa. Tema sõnul on terminali võimsus algul ilmselt 7 miljonit tonni, täisvõimsuse 25 miljonit tonni saavutab terminal järgmisel aastal.

"Mis selle terminali käikulaskmine kaasa toob? Eks ikka logistika muutuse. Nafta ja naftatoodete veoskeem kindlasti muutub," osutas ta toodetele, mis seni tulid tankertitele läbi Tallinna, kuid tulevikus hakatakse laadima tankeritele läbi Ust-Luga. "Kuid see toob meiel kaasa uusi võimalusi, operaatorid näevad selles pigem uute variantide tekkimist," lisas Ringmaa optimistlikult.

Liiatigi tuuakse ka tulevikus Ust-Luga Sadama naftatoodete väikesed partiid läbi Tallinna Sadama.

"Mahud kindlasti võivad väheneda. Ilmselt see terminal mõjutab meie naftasaaduste käitlejate elu. Teisalt kui on rasked jääolud, tuukase rongidega nafta, masuut ikkagi Tallinna Sadamasse. Ust Luga ligi 30 miljoni tonnisest nafta võimsusest on 18 miljonit tonni masuut ehk tumedad naftasaadused ja 12 miljonit tonni heledad naftasaadused," selgitas Ringmaa.

 Tumedate laadimine on kallis, kuna nende hangumistemperatuur on 25-26 kraadi. Seega tuleb neid käitlemisel soojendada. Siiski on Tallina Sadama eeliseks Ust Luga Sadama ees oluliselt paremad jääolud. Pealegi enamikel tankeritel ju jääklass puudub.

Ringmaa tõdemusel Ust-Luga lihtsalt esindab Venemaa kaubandusdoktriini, et oma kaupa eksporditakse läbi oma sadamate. Sestap oli selle sadama ehitus juba pikalt etteplaneeritud. Sellegipooelst lootis ta, et hoolimata poliitilisest vahust, jäävad tulevikus kehtima kaubanduses pragmaatilised kaalutlused.

Seni on Tallinna Sadama kaubavahetuses olnud nafta ja naftasaaduste osakaal jämedalt 70% tuuris. Selle aasta I kvartalis oli see 67,6%.

"Kindlasti Tallinna Sadama kaubakäibes naftatoodete osakaal Ust-Luga naftaterminali käivitumisel langeb. Kui palju? Eis oska veel öelda," nentis ta.

Sillamäe Sadam Tallinna Sadamale vedellasti osas konkurentsi ei paku. On ju Tallinna Sadama käes 80-90% Eesti sadamate kaubavahetusest.

Ja veel: Tallinna Sadama sügavaima kai ääres on juba loodusest antud sügavus 18 meetrit. Taani väinades on suurim sügavus 15,5 meetrit. Ust-Luga Sadama naftaterminali juures plaanitakse merepõhja süvendada 16 meetri peale. "Ega sügavamaks polegi ju mõtet ajada," osutas Ringmaa Taani väinadele, mis seavadki tankerite süvisele piiri.

Tallinna Sadam ise prognoosib selle aasta kaubamahuks praktiliselt sama tulemust, mis eelmisel aasta ja natuke veel peale, lisas Ringmaa.

2009. aastal käitles Tallinna Sadam 31 602,4 tuhat tonni kaupa ehk 8,7% enam, kui 2008. aastal. Siis käitles Tallinna Sadam 29 077,0 tuhat tonni kaupa.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077