"Aeg on Vene tollis taas aastas 1982, kui Brežnev kolinal auku lasti," pahvatas Transring Tartu OÜ juht Jaak Kivisild.
Nagu toona nõuti Saksamaalt Nõukogude Liitu tulnud kraana poltide metalli koostist, nii ka nüüd taheti Kivisillalt üle piiri viidavate plekikruvide metallimarki. "Vene toll suhtleb eestlaste, lätlaste, leedulastega ühesuguse idiootsusega... Tegelikult on see suhtumine eestlastesse veelgi nõmedam," pahandas ta.
Seega pitsitab Vene toll idapiiril pidevalt. "Vene toll käitub absoluutselt valimatult!"
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ma ei ole kuulnud, et Läti poolelt oleks püütud Eesti kaudu salakaupa itta sokutada. Nii lihtsalt se nüüd ka ei käi.... Pealegi kui lätlased maksid need 6,6 miljonit, siis eks see oli ikka tuli neil teha TIR konventsioonide raames... sest kaubasaajad Venemaal jätsid tõenäoliselt lihtsalt maksmata ja vedaja pidi tasuma...," arutles ta.
"Mul on infot, et Vene kaubasaajatelt püüab sealne toll saada aastas saamata tulu kätte ükskõik milliste vahenditega, näiteks määrates üle mõistuse kõrgeid tariife...," osutas Kivisild idas valitsevale segadusele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Meil oli aasta lõpus signaale, et Lätis kutsuti meie vedajaid "tulge, poisid, saate kaks korda kõrgema veorahaga vedada kaupa üle piiri". See oli ju kohe kahtlane!" osutas Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp Eesti vedajate kottitõmbamise katsele.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.