Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse hinnangul võiksid tulud tarneahelas - põllumehe, tööstuse ja kaubanduse vahel paremini jaguneda, kuna hetkel on kaupmehe osa selles liiga suur.
"Me saame aru, et erinevatel toodetel on erinev hinnakujundus. Aga kui me võtame näiteks juustu, mis maksab poes 100 krooni kilo, siis põllumehele läks piimahinnana 30 krooni iga kilo kohta, tööstusele läks 22 krooni ning kaupmeestele tööstusest kuni väljamüügihinnani 32 krooni," rääkis Sõrmus "Terevisioonis". Ta soovis, et hinnakujundus oleks läbipaistvam, nagu see Euroopa Liidus on.
Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai hinnangul aga ei paista tööstuses ja jaemüügis tehtavad kulutused nii otseselt välja kui tootmises. "Tööstuses pole näiteks energiakulud sugugi vähenenud, vaid pigem suurenenud," lisas ta. Samuti nimetas ta karme hügieenitingimusi, mis nõuab samuti kulutusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.