Autor: Rivo Sarapik • 6. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aljas: Estonian Air elab raske aja üle

Estonian Airi president ja tegevjuht Andrus Aljase sõnul on Estonian Air koondamiste ja mahtude vähendamistega optimaalne keeruliste aegade üle elamiseks.

Estonian Air teatas möödunud esmaspäeval ajaloo suurimast kahjumist. Kuidas firma töötajad need tulemused vastu võtsid?

See tulemus oli tegelikult aasta alguses teada ehk üllatusena see firma töötajatele ei tulnud. Täna püstitavad kõik lennufirmad ja ilmselt ka ettevõtted paljudel teistel tegevusaladel ajaloo kehvemaid tulemusi. Loomulikult pole see hea tulemus ja rahul ei saa sellega olla. Samas oleme väga keerulise talve üle elanud, ilma et probleeme oleks. Oleme uusi sihtkohti avanud ja turuosa kasvatanud. Meie tegemised kulgevad ootuspäraselt.

Juunis saavutasime regulaarlendude viimaste aastate rekordtaseme Tallinna lennujaamas, meie turuosa moodustab seal 51,5%. Jaanuaris oli see näitaja veel 40%.

Ehk väide, et me airBalticule turuosa kaotame, ei vasta tõele. Reisijate arv on loomulikult nõudluse vähenemise tõttu langenud, juunis 20%. Mis on aga positiivne, et lennumahte oleme veelgi rohkem vähenenud ehk meie lennukite täituvus on paranenud.

Lendude täituvusega olete tänases olukorras siis rahul?Mõne liiniga oleme väga rahul, mõnega nii rahul pole. Eriti positiivne on see, et juunis oli populaarseim sihtkoht Tallinnast regiooni suurim kesklennujaam Kopenhaagen, mitte Riia, nagu mais. Ka Stockholmi liinil ja Skandinaavia liinidel üldse läheb korralikult. Euroopast oleme rahul Londoniga. Lendame sinna tippaegadel seitse korda nädalas, hetkel kaks. Aga täpselt neil päevil (neljapäeval ja pühapäeval) kui on nõudlus. Majandustulemuse poolelt oleme selle liiniga vee peale jõudnud.

Mis liiniga rahul ei ole?

Pariisiga näiteks, mis on hea näide hooajalise liini riskidest. Müüsime seda pikalt ette ja Prantsusmaal tekkis palju gruppe, mis soovisid nn Baltikumi tuuri teha – tulla siia läbi Tallinna ja lahkuda tagasi Vilniusest või vastupidi. Tänaseks on need grupid ära kadunud, kuna Vilniusest flyLali ärakadumise tõttu enam keegi Pariisi ei lenda. Ehk asi, mis meist ei sõltu, lööb meid tõsiselt. Üldistavalt ei ole me rahul peamiselt puhkusereisijale suunatud liinidega, kuna inimesed hoiavad puhkusele kulutamisest oluliselt rohkem kokku kui varem.

Seega, ärireisija hoiab siis Estonian Airi vee peal?

Ainult ärireisija pole vast kõige õige öelda, pigem klient, kes väärtustab oma aega ja lendab otselennuga.

Estonian Air taasavas Amsterdami ja Berliini liini. Mis on nende eesmärgid?

Ilusti käima joosta ja edaspidi tihedusi suurendada.

Mida tähendab „ilusti käima joosta“?

Esimene eesmärk on katta ära vähemalt otseselt lennuga seotud muutuvkulud nagu kütus, ülelennutasud, maapealne teenindus, distributsioonitasud ja muu selline. Et oleksime nullis ja ei maksaks lendamisele peale. Siis tahaks juba muid kulusid katta.

Kui pika perioodi jooksul peab nulli jõudma?Esimese kuu-paari jooksul. Kui see ei tule, on järelikult tegemist liiniga, mis oma elujõudu ei tõestagi. Lennunduse fenomen on see, milles ka meid on mõnes mõttes süüdistatud, et avatakse ja suletakse liine. Teatud sihtkohtade osas aga ei ole võimalik nõudlust ette prognoosida, sest sellist toodet pole varem turul olnud ja kui ajaloolist kogemust konkreetse toote müügil pole, ei ole võimalik tulemust lõpuni ette näha.

Aga Berliini liinil on ju teil kogemus olemas ja Amsterdami puhul  KLMil. On ju näha, mis turgudega tegemist?

Loomulikult. Sellepärast me väga suuri riske ei võtagi ega ava sellist liini, milles me lõpuni kindlad pole.

Kui kaua ühe liini käivitamine aega võtab?Olulisim on, et oleks võimalikult pikalt aega pileteid ette müüa. See oleneb väga palju sihtkohast. Saksa turul näiteks teevad sakslased oma puhkuseplaane väga pikalt ette ja seal oleks hea, kui saaks lendu müüa pool aastat enne lendama hakkamist ette. Tihti nii palju ettenägemisvõimalusi ei paku, nii et kohati tuleb riskida. Näiteks alustasime Berliini lennu planeerimist, kui easyjet lõpetas (2008. novembris - toim).

Aprillis ütlesite, et lennufirmal on 2011. aastani kaks strateegiat – üks optimistlikum, teine pessimistlikum. Viimane rakendub siis kui reisijaid on 20-30% vähem. Esimese poolaasta lõikes on see tulemus nüüd käes. Mida pessimistlik strateegia tähendab?

Pessimistlik ei ole õige sõna, sest see tähendaks sisult pessimistlik. Aga, kui probleemid turul jätkuvad 2010. ja 2011. ja taastumist ei tule, siis jätkame tänastes mahtudes. Ehk külmutame arendustegevused – lennukite arv ja töötajate arv jääb samaks. Olulised muudatused firma kuludestruktuuris ja rasked otsused oleme tänaseks ära teinud ja kindlasti ei ütle me täna, et tõmbame veel firmat poole võrra kokku. Oleme optimaalses mahus, et keerulised ajad üle elada.

Kui keerulised ajad jätkuvad, mis nad järgmisel aastal lennunduses ennustuste kohaselt jätkuvad, kas Estonian Air jõuab oma tegemistega nulli või vajab ikka rahasüste omanike poolt?

Kassavoog ja kasum on mõnes mõttes kaks erinevat asja ning neid päris üks-ühele ei saa vaadata. See kõik sõltub sellest, kui suured on rahareservid ja millised on su kulud ning võime tulu teenida. Tänase seisuga on omanikud nii palju panustanud, et keerulistel aegadel hakkama saaksime.

Mida see tähendab?

Omanikud tõstsid vastavalt meie plaanile firma omakapitali aasta alguses.

Kas aasta alguses tehtud raha lisamisele süstivad omanikud lenniufirmasse tänavu veel raha?Selleks pole tänase seisuga otsest vajadust. Firma on oma tegevuse kohandanud vastavalt turuolukorrale, mis on andnud meile piisavalt paindlikkust lennunduses valitseva keerulise olukorraga toime tulemiseks.

Kas ja mis mahus on Estonian Air raha laenanud sel aastal SASilt?

Viimastel kuudel ei ole Estonian Air kelleltki laenu võtnud.

Kui suur on Estonian Airi laenukoormus hetkel?

Olemasolevad laenud on seotud põhiosas lennukitehingu finantseerimisega ja nende struktuur on muutmisel. Käibekapitali laene on meil minimaalselt.

Kuidas esimene poolaasta numbriliselt möödus – olete kulude-tuludega nullis?

Omanikega kokkulepe, et finantstulemused avalikustame korra aastas. Nagu ütlesin, kõik toimib - ühtegi lendu ei ole ära jäänud ja töötajad on kõik palka saanud, maksuvõlgu meil samuti pole. Toimetame rahulikult edasi. Oleme kindlad, et meil on piisavalt raha, et saaksime edasi opereerida.

Mis projektsioonid reisijate arvus aasta kokkuvõttes olete teinud?Reisijate arvu langus jääb sel aastal ilmselt 20-30% vahele. Me ei arva, et lennureisijate arv teisel poolaastal veel poole võrra kukub või olukord paraneb.

Riik ei soovi Estonian Airi rohkem raha süstida, SAS soovib enda osalust firmas maha müüa. Kuidas sellistes tingimustes lennufirmat vedada?Ega omanikud peagi ettevõttesse raha sisse panema, sest ettevõte peaks ise oma asjadega hakkama saama. Teisalt jälle ei ole keegi omanike käest otseselt ka raha küsinud. Meil on kindel strateegia, kuidas edasi liikuda. Meie eesmärk on pakkuda otseühendusi, kõikidesse sihtkohtadesse, kus on olemas reaalne ja õigustatud nõudlus, väga head toodet hea tihedusega ning teha koostööd tunnustatud-suurte lennufirmadega, et nende kesklennujaamade läbi katta ära ka ülejäänud maailm. Elu ja numbrid näitavad, et see strateegia on end õigustanud.

Kui SASi osaluse müük lennufirmas jääb vinduma või ebaõnnestub üldse, olud lennundusturul ei ole just kiita. Mida see Estonian Airile tähendab?Midagi ei tähenda. Omanike otsused on omanike teha ja ma ei näe siin mingisugust probleemi. Seda enam, et SAS on seni deklareerinud, et nende huvi on mitte müüa oma osalus kiirmüügi korras, vaid leida meile hea omanik. Kui see nii läheb, siis on väga hea. Ei tasu siinkohal segi ajada osaluse müüki ja lennufirmadevahelist koostööd. Koostöö jääb kehtima ka siis, kui omanik vahetub.

Seda küll. Samas omanike huvi ettevõtet arendada on ju erinev. SAS ei ole sellest huvitatud.Teisest küljest jällegi on nad huvitatud, et nende müüdavad aktsiad oleksid võimalikult atraktiivsed. Järelikult ei saa nad ka ükskõikselt suhtuda oma potentsiaalsesse rahasse. Kohtume SASiga regulaarselt ja arutame tulevikuplaane. Käegalöömist sealt poolt küll ei ole, vastupidi.

Kui palju on teie andmetel ostmise kohta huvi tuntud?

See on küsimus SASile. Ei saa seda nende eest kommenteerida.

Millal tõuseb esimene Estonian Airi uus lennuk Tallinna lennuväljalt õhku?

Küll nad tulevad. Praegu käib töö selle nimel, et leiaksime mõistlikud vastused nii lennukite käitamist kui finantseerimist puudutavatele küsimustele. Olukord turul on täna teine kui aasta tagasi, mil lepingu alla kirjutasime ja kõik ei ole täna meie kätes, et saaksime sajaprotsendilise kindlusega öelda, et „see toimub siis“. Lennukid on praktiliselt valmimisjärgus.

Mis küsimused need on, millele te vastust otsite?

Teatud tagatiste küsimused on, aga ma ei saa seda täpsemalt kommenteerida. Oleme huvitatud sellest, et saaksime enda jaoks võimalikult head tingimused. Meil pole paanikat, et iga hinnaga tahame selle tehingu teoks teha, tänane lennupark katab meie lennuplaani ära.

Kas see tähendab, et leping võib üldse katki jääda?Ei, leping on alla kirjutatud. Kui jõuame kõikides tingimustes mõlemalt poolt rahuldavate kokkulepeteni, siis nad tulevad.

Kas lennukite hind on majanduskriisi tõttu soodsam?

Valmis uute lennukite hinnad lepitakse kokku aastaid ette ja hinna poolelt võitu me ei saa. See pole praegu päevakorras. Saime juba lepingut sõlmides hea tehingu.

Te ei ole investeeringu suurust nimetanud, olete viidanud konfidentsiaalsusele. Erialaajakirjanduse andmeil maksab üks Bombardier CRJ900 NextGen umbes 800 mln krooni. On suurusjärk õige?Ei ole.

On hind oluliselt suurem või oluliselt väiksem?

Oluliselt väiksem, see lennuk ei maksa nii palju. Mitmest miljardist me antud tehingu kogumaksumuse puhul ei räägi.

 

TAUST

- Estonian Air on Eesti rahvuslik lennufirma, mille omanikeks on Skandinaavia lennufirma SAS 49%, 34% Eesti riik ja 17 % investeerimisfirma Cresco.

 -Estonian Airi mullune kahjum oli 170,5 miljonit krooni, kolm korda enam kui aasta varem.- Ettevõtte teatel oli mullune konsolideeritud müügitulu 1,45 miljardit krooni ja kasv aasta varasemaga võrreldes oli kuus protsenti.- Esimesel kuuel kuul oli Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas regulaarliinidel 45,8%, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil- 2009. aastal ennustab lennufirma 20-30% reisijate arvu vähenemist.Allikas: Estonian Air

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077