Maksu- ja tolliamet kogus kokku ja vastas kümnele enim küsitud küsimusele 1. juulist jõustuva käibemaksutõusu kohta.
Juhul, kui kauba tarne toimub osade kaupa, aga arve on müüja poolt väljastatud tervele summale ja maksustatud määraga 18% ning viimane tarne osa leiab aset peale 1. juulit 2009. aastal, siis kas müüja peab korrigeerima oma esialgset arvet ja osalisele tarnele väljastama arve uue käibemaksumääraga?
Käibemaksuseadus sätestab kauba mõiste. Kui tarne all tuleb siin mõista mitut kaupa, siis enne 1. juulit 2009. aastal väljastatud kauba osas on käive tekkinud ja see on maksustatav 18%-lise maksumääraga ning ka deklareeritav viimasena juunikuu käibedeklaratsioonil. Pärast 1. juulit 2009. aastal väljastatud kaup on juba maksustatav 20%-lise maksumääraga ja seda eeldusel, et käibe toimumise ajaks on kauba kättesaadavaks tegemine ning tarne viimase osa eest ei ole raha enne 1. juulit laekunud. Kui tegemist on kaupade regulaarse võõrandamisega, mille puhul loetakse kaupade lähetamise või kättesaadavaks tegemise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade eest on tasumine kokku lepitud ning mille eest ei ole enne 1. juulit raha laekunud, siis tuleb arve väljastada 20%-lise maksumääraga.
Kreeditarve tegemisel rakendatakse maksumäära, mis kehtis käibe toimumise ajal, seega toode tagastatakse sama maksumääraga, millega soetati, s.o 18%. Kui kreeditarve esitatakse pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kui üldjuhul kajastatakse kreeditarve esitamisest tingitud käibe muudatus käibedeklaratsiooni lahtris 1, siis antud juhul, maksumäära muutmisest tingituna, kajastab müüja käibemaksusumma muudatuse täpsustuste lahtris 11. Ostja kajastab sisendkäibemaksu muudatuse käibedeklaratsiooni lahtris 5.
Kui toote tagastajaks on füüsiline isik ja füüsilisele isikule tagastatakse toote eest makstud raha, st tühistatakse arve ehk ostutehing, siis kajastab müüja käibemaksumuudatused arve tühistamise kuul vastavalt eeltoodule.
Jaanuaris koostasime rentnikule ettemaksuarve, mis hõlmab rendisumma 2009. aasta lõpuni. Praeguseks on arve tema poolt osaliselt tasutud. Kui nüüd 1. juulist käibemaksumäär muutub, siis kas meil on kohustus rendi ettemaksuarve alates 1. juulist käibemaksu osas ümber teha või ei muutu meie jaoks midagi?
Käibemaksuseaduse kohaselt rakendatakse käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Käive on toimunud kui teenus on osutatud või teenuse eest on tasutud. Regulaarselt osutatava teenuse puhul, näiteks renditeenus, loetakse teenus osutatuks siis, kui lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse.
Seega, kui ettmeksuarve esitati rendisumma kohta 2009. aasta lõpuni, on teenus lõplikult osutatud detsembris 2009 ja konkreetse maksumäära leidmiseks tuleb vaadata, millal toimus teenuse eest tasumine. Nende summade osas, mis on saadud enne 1. juulit, rakendatakse 18%-list maksumäära. Nende summade osas, mis saadakse alates 1. juulist, on maksumääraks 20%.
Seoses teise lisaeelarve seadusega kehtestatakse 20%-line käibemaks. Sellega seoses on meil küsimus, millist käibemaksu määra rakendatakse nendele lepingutele, mis on sõlmitud enne 1. juulit 2009. aastal. Lepingus, mis on sõlmitud 25. juunil (nt riigihanke lepingus) määratakse ära lepingu hind kokku ning hind ilma käibemaksuta. Tasumine toimub aga peale teenuse osutamist ehk augustikuus. Kas siis rakendatakse käibemaksu lepingus näidatud 18% või siiski vaatamata lepingule ikka 20%. Meie asutus ei ole käibemaksukohustuslane, seega eelarve kulude seisukohalt on see oluline informatsioon.
Rakendada tuleb käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Seega, kui käibe toimumise aeg on pärast 30. juunit 2009, siis tuleb rakendada käibemaksumäära 20%, sõltumata asjaolust, et leping on sõlmitud enne 1. juulit 2009. aastal ning et lepingus on arvestatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud 18%-lise määraga. Kui teenuse osutamine toimub augustis ja tasumine toimub peale teenuse osutamist, siis on käive maksustatav 20%-lise määraga. Samas, kui teenuse osutamine lõppes juunis 2009 ja tasumine augustis, on käive tekkinud juunis ja teenus maksustatakse 18%-lise maksumääraga.
Mis saab nende täiteasjade kohtutäituri tasudest, mille kohta on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus võlgnikule kätte toimetatud enne 1. juulit 2009. aastal, aga tasumine toimub peale 1. juulit 2009. aastal? Millist käibemaksu määra sel juhul kasutatakse?
Rakendada tuleb käibemaksumäära, mis kehtib käibe toimumise ajal. Seega, kui raha laekub pärast 30. juunit 2009. aastal ja raha saamine on käibe toimumise ajaks, siis tuleb rakendada 20%-list käibemaksumäära, sõltumata asjaolust, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on võlgnikule kätte toimetatud enne 1. juulit 2009. aastal.
Liisinguvõtja on tasunud lepingujärgsed ettemaksed 18%-lise määraga. Juulis tuleb lõplik arve, kas see tuleb esitada 20%-lise määraga?
Kui on tegemist liisinguga kasutusrendi tingimustel, siis juuli lõpliku arve käibemaksumäär sõltub sellest, millise perioodi eest arve esitatakse. Kui ettemaks on täies ulatuses laekunud enne 1. juulit 2009 ja juulis esitatakse arve, siis on see maksustatav 18%-lise määraga. Kui teenuse osutamise kuu on juuli, arve esitatakse juulis ja maksmine toimub ka juulis või hiljem, siis on käibemaksumääraks 20% ning see deklareeritakse juuli käibedeklaratsioonil uue vormi kohaselt.
Kas võib maha tõmmata arveblanketil oleva 18%-lise määra ja kirjutada juurde uue määra 20%? Kas tohib parandatud käibemaksumääraga blankette kasutada?
Parandatud käibemaksumääraga blankettide kasutamine ei ole käibemaksuseadusega vastuolus. Oluline on see, et kaubal ja teenusel oleks õige käibemaksuseadusest tulenev käibemaksumäär.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele