Reaalpalga kasv, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, oli kõigest 3,2%. Alates 1993. aastast on reaalpalga kasv nii väike olnud kahel korral — 1993. aastal 2,3% ja 1996. aastal 2,1%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2007. aastaga võrreldes kõige enam metsamajanduses (24,2%), hariduses (20,5%) ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,0%). Brutokuupalk tõusis kõige vähem ehituses (7,7%), veonduses, laonduses ja sides (9,2%) ning töötlevas tööstuses (12,1%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2007. aastaga võrreldes kõige enam metsamajanduses (27,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (21,4%) ning hariduses (21,1%). Brutotunnipalk tõusis kõige vähem ehituses (10,3%), veonduses, laonduses ja sides (10,8%) ning finantsvahenduses (12,1%).
2008. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 416 krooni ja tunnis 116,68 krooni. 2007. aastaga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 14,3% ja tunnis 15,5%.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2007. aastaga võrreldes kõige enam metsamajanduses (33,4%) ja kõige vähem ehituses (8,2%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2007. aastaga võrreldes kõige enam metsamajanduses (38,1%) ning kõige vähem veonduses, laonduses ja sides (10,6%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2008. aastal oli valimis 11 089 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.