Läti lennufirma airBalticu suvine, enam kui 50 sihtkohaga lennuplaan hakkab kehtima alates 29. märtsist.
Suvine lennugraafik pakub ka paremaid lennuvõimalusi eestlastele, kuna Riia ja Tallinna vahel hakkavad lennud toimuma seitse korda päevas. Lisaks suurendatakse oluliselt lendude arvu populaarsematesse sihtkohtadesse nagu Barcelona, Berliin, Istanbul, Rooma, London, Moskva ja Tel Aviv.
Suvel pakub airBaltic nelja uut sihtkohta algusega Riiast – Linköpingit Rootsis (kuus korda nädalas), Palangat Leedus (12 korda nädalas), Tromsot Norras (neli korda nädalas) ning Dušanbed Tadžikistanis (kaks korda nädalas).
Kolme sihtkohta – Tallinnasse, Vilniusesse ja Helsingisse lendab airBaltic kuni seitse korda päevas. Suvises lennuplaanis on sihtkohtadena tagasi ka Almat, Ateena, Odessa ja Simferoopol, mis talvises lennugraafikus puudusid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes 2008. aasta suvise lennugraafikuga suurendab airBaltic lendude arvu ka:
- Bakuusse - kolm korda nädalas
- Barcelonasse - kuus korda nädalas
- Bergenisse - kolm korda nädalas
- Billundi - kolm korda nädalas
- Brüsselisse - 12 korda nädalas
- Düsseldorfi - kuus korda nädalas
- Jerevani - kolm korda nädalas
Hetkel kuum
Kesk-Aasiast pärit veokijuht võitis kohtus Leedu üht suurimat vedajat
Artikkel jätkub pärast reklaami
- Rooma - iga päev
- Hamburgi - 10 korda nädalas
- Istanbuli - iga päev
- Kaliningradi - iga päev
- Chisinausse - iga päev
- Kuopiosse - neli korda nädalas
- Londonisse - 11 korda nädalas
- Oslosse - 28 korda nädalas, kuni kolm korda päevas
Artikkel jätkub pärast reklaami
- Stavangeri - kolm korda nädalas
- Moskvasse - kaks korda päevas
- Tel Avivi - kuus korda nädalas
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.