Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tee-ehituses valitseb võimukas kolmik
Hankeid on aastast aastasse võitnud kolmik Teede REV-2, Aspi ja Talter. Viimase viie aastaga on neist igaüks teinud riigiteedel töid rohkem kui miljardi, Teede REV-2 pea kahe miljardi krooni eest, kirjutas Äripäev.
Neid saadab edu kindlates Eesti piirkondades. Kui Kagu teedevalitsuse hangete mahust on kolmveerandi jagu võitnud Teede REV-2, siis Saarte teedevalitsuses on üle poole võitnud Eesti Ehituse tütarettevõte Aspi, Virumaal sama jao Talter.
Need kolm on läbi aastate võitnud ühispakkumisega ka enamiku maanteeameti suurprojektidest. Aastatel 2002-2004 võideti grupeerudes kõik neli Via Baltica remondietappi. Üle 400 miljoni krooni eest ehitati koos valmis ka eelmisel aastal valminud Vaida-Aruvalla teelõik.
Ühispakkumistesse on olnud kaasatud ka AS Tref, mida maanteeameti juht Koit Tsefels toob välja neljanda hangetel eduka ettevõttena. Ka firma juht Andres Gailit märkis, et erinevalt riigihanke registris sisalduvast infost peaks viie aastaga maanteeametile tehtud hangete rahaline maht küündima 1,1 miljardini.
Neil konkurentidel on veel üks trump. Kümnendi alguses toimunud maanteehoolde ettevõtete erastamise käigus osteti endale riigiettevõtted, mis reeglina jätkasid regiooni korrashoiutöid.
"Kui vaadata mingit objekti samast regioonist, on sellest ülevaade ka parem kui näiteks kaugelt Tallinnast," põhjendas Talteri juht Sven Pertens, miks ehitushanked hooldelepinguga samas piirkonnas sageli teiste pakkujate eest napsatakse.
Hooldetöödega saadi enda kasutusse aga ka riigi karjäärid, millele lisaks ostsid ettevõtted kaevandamismaad külameeste käest juurde. Nii saadakse ehitusmaterjal odavamalt kätte.
"Neid korrashoiulepinguid püüdsime endale saada ainult sellel põhjusel," ütles Teede REV-2 nõukogu esimees Peeter Vilipuu. "Aspi võitis Mäo ümbersõidu hanke just seepärast, et ta teeb Järvamaal tee korrashoidu, kõik karjäärid on tema käes. Nad tegid seal pakkumise teistest 100 miljonit alla ja meie samamoodi Kukruse-Jõhvi hankel," lisas ta.
Maanteeameti juhi Koit Tsefelsi sõnul on kolmiku edu saladus lihtne - nad vastavad hangete kvalifikatsiooninõuetele.
Kui 2000ndate alguses sai riik Via Baltica ehitamiseks maailmapanga toetuse, kehtestati hankele Euroopast sellised nõuded, et Eesti ehitaja ei saanud üksi pakkumist teha.
"Tehti ühispakkumisi ja selle tulemusel kujunes välja koostöö," ütleb Tsefels. "Neil firmadel oli ka tehnika olemas, teised olid liiga väikesed."
Tsefelsi sõnul on edaspidi kvalifitseerimisnõudeid alla lastud ja ühispakkujaid lisandunud. "Niipea, kui on Eesti riigi eelarveobjektid, siis on nad omavahel kõik väga kõvad konkurendid."
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Tänavuses edetabelis üle 180 autovedaja!
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele