Kaubamahte on suutnud kasvatada vaid Riia ja Klaipeda sadamad, ülejäänute käive on kõvasti vähenenud.
Riia sadama mullused tulemused ületavad tunamulluseid 14%, ulatudes 29,6 miljoni tonnini, vahendas aripaev.ee. Järsult, tervelt kolmandiku võrra, suurenes kivisöe vedu. Praegu moodustabki poole Riia sadama kaubaveo mahust söetransiit.
Läti suuruselt teine sadam, Ventspils, kaotas kaubaveo mahus 8%. Peamiselt vähenes nafta ja naftasaaduste transiit, mis kahanes vastavalt 27% ja 10,7%. Ümberlaaditavate mineraalide maht vähenes viis korda.
Klaipeda sadam kasvatas naftaveo mahtu 31%. Kogu veomaht suurenes 9,2% 29,9 miljoni tonnini.
Kõige kehvemas seisus oli Tallinna sadam, mis kaotas veomahtudes 20%. Samas ei jää sadama veomaht praegu oluliselt konkurentide omast maha, ulatudes 29 miljoni tonnini. Veomaht vähenes kõikide kabagruppide lõikes välja arvatud konteinerid, mida laaditi sama palju kui 2007. aastal.
Seotud lood
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.