Kaubamahte on suutnud kasvatada vaid Riia ja Klaipeda sadamad, ülejäänute käive on kõvasti vähenenud.
Riia sadama mullused tulemused ületavad tunamulluseid 14%, ulatudes 29,6 miljoni tonnini, vahendas aripaev.ee. Järsult, tervelt kolmandiku võrra, suurenes kivisöe vedu. Praegu moodustabki poole Riia sadama kaubaveo mahust söetransiit.
Läti suuruselt teine sadam, Ventspils, kaotas kaubaveo mahus 8%. Peamiselt vähenes nafta ja naftasaaduste transiit, mis kahanes vastavalt 27% ja 10,7%. Ümberlaaditavate mineraalide maht vähenes viis korda.
Klaipeda sadam kasvatas naftaveo mahtu 31%. Kogu veomaht suurenes 9,2% 29,9 miljoni tonnini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige kehvemas seisus oli Tallinna sadam, mis kaotas veomahtudes 20%. Samas ei jää sadama veomaht praegu oluliselt konkurentide omast maha, ulatudes 29 miljoni tonnini. Veomaht vähenes kõikide kabagruppide lõikes välja arvatud konteinerid, mida laaditi sama palju kui 2007. aastal.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees