Uurimine tuvastas, et kaks aastat tagasi Ruhnu lennuvälja lähedale metsa kukkunud lennukit juhtinud piloodi tegevuses puudus liiklusohutuse nõuete ja sõiduki käitumisnõuete rikkumisele vastav kuriteokoosseis.
Lennuõnnetuse uurimise lõpparuandest nähtub, et Pärnu-Ruhnu lendu sooritati visuaallennureeglite järgi, mille idee on kokkupõrgete ja ohtlike lähenemiste vältimine maapinna ja teiste õhusõidukitega tänu visuaalsele kontaktile, kirjutas Meie Maa. Ruhnu lennuväli ega lennuk ei ole sertifitseeritud instrumentaallennuks, mis võimaldab ohutut opereerimist ka piiratud nähtavuse tingimustes.
Uurimine tuvastas, et lennuõnnetuse põhjuseks oli piloodi suutmatus vältida sattumist visuaallennureeglite järgi lendude jaoks kehtestatud ilmastikutingimustest halvematesse ilmastikutingimustesse ning suutmatus säilitada ohutut lennukõrgust lähenemisel Ruhnu lennuväljale.
Lennuõnnetus juhtus 2007. aasta 3. märtsil, mil Pärnu-Ruhnu vaheline Saksa lennufirmale kuuluv Luftverkehr Friesland-Harle lennuk Britten-Norman B-2 kukkus piloodi ja kahe reisijaga Ruhnu saare lennuvälja lähedale metsa. Lennukit juhtis sakslane Jan Brunzema, kes on ka üks lennufirma omanikke. Piloot ega reisijad õnnetuses vigastada ei saanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.