Uurimine tuvastas, et kaks aastat tagasi Ruhnu lennuvälja lähedale metsa kukkunud lennukit juhtinud piloodi tegevuses puudus liiklusohutuse nõuete ja sõiduki käitumisnõuete rikkumisele vastav kuriteokoosseis.
Lennuõnnetuse uurimise lõpparuandest nähtub, et Pärnu-Ruhnu lendu sooritati visuaallennureeglite järgi, mille idee on kokkupõrgete ja ohtlike lähenemiste vältimine maapinna ja teiste õhusõidukitega tänu visuaalsele kontaktile, kirjutas Meie Maa. Ruhnu lennuväli ega lennuk ei ole sertifitseeritud instrumentaallennuks, mis võimaldab ohutut opereerimist ka piiratud nähtavuse tingimustes.
Uurimine tuvastas, et lennuõnnetuse põhjuseks oli piloodi suutmatus vältida sattumist visuaallennureeglite järgi lendude jaoks kehtestatud ilmastikutingimustest halvematesse ilmastikutingimustesse ning suutmatus säilitada ohutut lennukõrgust lähenemisel Ruhnu lennuväljale.
Lennuõnnetus juhtus 2007. aasta 3. märtsil, mil Pärnu-Ruhnu vaheline Saksa lennufirmale kuuluv Luftverkehr Friesland-Harle lennuk Britten-Norman B-2 kukkus piloodi ja kahe reisijaga Ruhnu saare lennuvälja lähedale metsa. Lennukit juhtis sakslane Jan Brunzema, kes on ka üks lennufirma omanikke. Piloot ega reisijad õnnetuses vigastada ei saanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.