Autor: Mariliis Pinn • 9. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ruhnu lennuõnnetuse põhjustas piloodi eksimus
Uurimine tuvastas, et kaks aastat tagasi Ruhnu lennuvälja lähedale metsa kukkunud lennukit juhtinud piloodi tegevuses puudus liiklusohutuse nõuete ja sõiduki käitumisnõuete rikkumisele vastav kuriteokoosseis.
Lennuõnnetuse uurimise lõpparuandest nähtub, et Pärnu-Ruhnu lendu sooritati visuaallennureeglite järgi, mille idee on kokkupõrgete ja ohtlike lähenemiste vältimine maapinna ja teiste õhusõidukitega tänu visuaalsele kontaktile, kirjutas Meie Maa. Ruhnu lennuväli ega lennuk ei ole sertifitseeritud instrumentaallennuks, mis võimaldab ohutut opereerimist ka piiratud nähtavuse tingimustes.
Uurimine tuvastas, et lennuõnnetuse põhjuseks oli piloodi suutmatus vältida sattumist visuaallennureeglite järgi lendude jaoks kehtestatud ilmastikutingimustest halvematesse ilmastikutingimustesse ning suutmatus säilitada ohutut lennukõrgust lähenemisel Ruhnu lennuväljale.
Lennuõnnetus juhtus 2007. aasta 3. märtsil, mil Pärnu-Ruhnu vaheline Saksa lennufirmale kuuluv Luftverkehr Friesland-Harle lennuk Britten-Norman B-2 kukkus piloodi ja kahe reisijaga Ruhnu saare lennuvälja lähedale metsa. Lennukit juhtis sakslane Jan Brunzema, kes on ka üks lennufirma omanikke. Piloot ega reisijad õnnetuses vigastada ei saanud.
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!