Transiidispetsialist Raivo Vare ootab, et järgmisel aastal kasvab logistika osatähtsus tootmisprotsesside optimeerimisel ja tootmis- ja äriprotsesside efektiivsuse tagamisel.
Kui proovida võtta lühidalt kokku 2008. aasta, siis võiks välja tuua transpordi- ja logistika vallas järgmist.
Samas tuleb võtta ka uusi riske ning teha selleks vajalikke investeeringuid uute valdkondade ja äriniššidega tegelemiseks. Paraku, seda finantseerimisraskuste kiuste. Ainult need, kes on selleks valmis, saavad vajaliku stardieelise  ja –kiirenduse kriisist väljatuleku ajaks, mis saabub 2010.aasta lõpuks kindlasti, mil hakkavad taas kasvama ka kaubavedude mahud. See kehtib nii sektori ettevõtete kui riigi kui terviku kohta.
Muidugi on riigi ja tema valitsuse roll suur  just vallandunud finants- ja majanduskriisi tõttu. Normaalne  riigi käitumine suure majanduskriisi ajal on vastava regulatiivsete meetmete ja finantsabi paketile lisaks ning kindlasti maksude alandamise või edasilükkamise ja avaliku sektori, eelkõige riigivalitsemiskulude, kokkuhoiu kõrval just tulevikuarenguid kindlustava infrastruktuuri ehitamine. Sellel on majandusele kui tervikule positiivne mõju, kuid konkreetselt transpordi- ja logistikasektori jaoks on see lausa hädavajalik ja enesestmõistetav. See aga tähendaks ühelt poolt loobumist illusioonist, et see sektor on vaid lüpsilehm, ega ei vaja riiklikku toetust just infrastruktuuri arendamise jätkuvuse kindlustamise, mitte sellest lühiajaliste fiskaaleesmärkide nimel loobumise kontekstis. Loobuda tuleks riigi tasandil ka vananenud regulatiivmudelitest, mis rajanesid senisest sektori ajaloost väljakasvanud pimedal usul lõpmatusse kogusellisse kasvu.
Esimesel juhul tähendab see, et tuleks kindlasti jätkata, näiteks, meie sadamates käivitatud konteiner-ja autoveovõimsuste väljaehitamise projekte, s.h. Muuga uue konteinerterminali oma, mitte aga loobuda sellest rahanappusele viidates ja soovist täita dividendide abil ülepaisutatud riigieelarvet. Pigem tasuks vajadusel õlg alla panna finantseerimisprobleemide lahendamisele juhul, kui praegune finantseerimisseisak pangandussektoris pikemalt jätkuma peaks ning seda ka Sillamäe sadama puhul, millel on Eesti jaoks veel lisaks ka eriline regionaal- ja rahvuspoliitiline mõõde.
Teisel juhul tähendab see, näiteks, et tuleks kiiremas korras vaadata ümber praegu kehtiv raudteeveotariifide arvestamise metoodika, sest see oli sobiv jätkuvalt kasvavate mahtudega toormevedude-kesksel turul, aga on sobimatu tänasele ja homsele langevate mahtudega ja teistsugustele kaupadele keskenduvale veoturule. Kui seda ei juhtu, siis Eesti logistikasektori konkurentsivõimekus langeb drastiliselt just meie jaoks määrava naaberturu eripärase raudtee-kesksuse tõttu.
Arvan, erinevalt mõnedest lihtsustatult lähenevatest mõtlejatest ja poliitikutest, et Eesti transpordi- ja logistikasektoril on tulevikku ja tal on mitte lihtsalt suur tähtsus meie majandusele, vaid see saab olema nii ka tulevikus. Ning loodan, et uus aasta toob sellele tuge.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele