Vare: järgmine aasta toob uusi võimalusi

1. Kinnistus Pronksiöö järgne kiirendatud transiidi- ja logistika turu ümberjaotumine meie regioonis. Kahjuks seda Eesti kahjuks.2. Maailma haaranud rahanduskriisist välja kasvanud majanduskriis hakkas mõju avaldama ka transpordi- ja logistikavaldkonnale. Kui langeb nõudlus, langeb ka tootmine ja selleks vajalike komponentide tarnimine. Seega vähenevad ka kaubaveod – nii valmistoodangu kui tooraine osas. Seda kinnitavad ka aasta lõpupoole järsult langenud veosemahud nii Vene raudteel kui Hiina sadamates. Aga Hiina on suurim mereveoste turg ning Venemaa suur tooraine ja muu kauba raudteevedude turg.3. Ühe eelnimetatud kriisi kaasnähtusena toimus järsk pidurdumine uut ehitatavate laevade ja sadamavõimsuste osas igal pool maailmas. See aga avaldab veel kaua mõju ka siis, kui majandus taas tõusule pöörab.

4. Eestis hakkas arenema Tallinna Sadama Muuga konteinerterminali laienduse projekt ning Paldiski Lõunasadama autoveo võimsuste kasvatamise projekt, nagu ka Paldiski Põhjasadamas laienenud autovedude korraldamine. Viimane küll koos suure vastasseisuga linnavõimuga osade vajalike objektide suhtes. Sillamäe sadamas asus tööle idaosa keemiakai, samuti ehitati täie hooga uut 50 ha suurust terminali idaossa, mis hakkas juba teenindama rahvusvahelisi autovedusid ning peaks lõplikult valmides hakkama teenindama ka konteinervedusid. Üleüldse oli see esimene aasta, kus avalikult aktsepteeriti igal tasandil toormevedude vähenemise paratamatust ja vajadust lülituda ümber teistele kaubagruppidele, mille esirinnas oleks konteinerid. Kuigi ka siin oli veel teatud tehnilisi eriarvamusi, kaasa arvatud ka poliitilisel tipptasemel. Et asjal on perspektiivi, näitasid samas toimunud Hiina eri delegatsioonide külastused meile, aga ka suur huvi, mis on valitsenud meie vastu eestlaste eri tasemel toimunud mitmete Hiina-visiitide ajal. Ning last but not least, Eesti senine transiidi esivaldkond – naftatransiit – konsolideerus nii Muugal Royal Vopak’i-EOS’i ühisettevõtte kui Alexela tiiva all Paldiskile lisaks Sillamäel. Ära otsustati ka Eesti Raudtee reorganiseerimine, mis loob teatud raamistiku ka edaspidistele arengutele sektoris, mis küll ei pruugi tulla vaid ühemõtteliselt positiivsed.

5. Venemaal naftabuumi rahade toel käinud transpordi- ja logistikainfrastruktuuri laiaulatusliku väljaehitamise programm jätkus küll inertsist veel aasta teisel poolel, kuid hakkas ilmnema selle pidurdumistendents loomulikel kriisist tulenevatel põhjustel. See aga loob uusi võimalusi järgmisel aastal, millest allpool.

Mida oodata 2009. aastalt?

Kardan, et maailmakriisi põhi saabub alles selle aasta keskpaigaks, mitte enne. See aga tähendab, et reaalmajandust teenindava logistika- ja transpordisektori mahud jätkavad langemist. Eriti senistes Eestile edu toonud valdkondades, mis seotud Venemaalt eksporditavate toorme- ja toormepõhiste kaupadega. Samas kasvab logistika osatähtsus tootmisprotsesside optimeerimisel ja tihenevas konkurentsis püsimiseks hädavajaliku tootmis- ja äriprotsesside efektiivsuse ja ökonomiseerituse tagamisel. See aga loob Eestile uusi võimalusi, mis aga omakorda eeldab suhtumise muutumist igal tasandil.

Esiteks võimalustest. Heade aegade poliitiliselt motiveeritud infrastruktuuriinvesteeringud konkureerivasse infrastruktuuri Venemaal paratamatult pidurduvad ja teatud, kuigi suhteliselt piiratud määral,  taastub objektiivne Balti riike läbivate ja juba suuresti vajalikku efektiivset infrastruktuuri kasutavate logistika-ja transiidikoridoride ahvatlevus rahahädas Venemaa eksportööridele, aga ka importööridele.

Samas veelgi enam võimalusi avaneb uutes või seni vähearenenud  niššides, nagu konteinerveod, keemiakaupade transport jt, kus vastavad idapoolsed infrastruktuurprojektid saavad eeltoodud põhjustel kindlasti tagasilöögi, jättes mõneks ajaks baltlastele ja soomlastele ajaeelise. Kindlasti on veelgi suuremaks võimaluseks saamas maailmakriisidega kaasneva ja paratamatult kasvava majandusliku protektsionismi mõju rahvusvahelisele logistikaturule. See vähendab teatud ulatuses kaugvedude ja globaalsete logistikaahelate osakaalu regionaalsete, lühivedude ja optimeeritud kiirtarneahelate kasuks. Ka vaheladustamine regionaalturgude jaoks kasvab. See kõik loob uusi võimalusi just väiksematele ja efektiivsematele riikidele ja firmadele, kelle võime suuri investeerimisprojekte realiseerida on väiksem, kui suurematel naabritel. Kindlasti kuulume selliste hulka ka meie siin Eestimaal.

Teiseks, muutuma peab suhtumine. Kindlasti peaks see muutuma selles kontekstis, mis on omane kogu majandusele kriisi tingimustes. Ehk siis tuleb muutuda efektiivsemaks, piirata hinnakasvu või isegi hindu alandada, et olla tihenevas konkurentsis tulemuslikud. Samuti tuleb kriitiliselt hinnata senist tegevust ning vajadusel ka loobuda sellest juhul, kui ei nähta uusi võimalusi. Sest „täpselt nii, nagu vanasti” nagunii enam jätkata ei saa.