Eesti Väikesadamate Liit kurtis kirjas riigikogu majanduskomisjonile, et uude sadamaseadusse märgitud riigilõivud pidurdavad väikesadamate arengut.
Liit kurtis kirjas, et kuigi nad osalesid sadamaseaduse väljatöötamisel, tuleb uue seaduse kohaselt väikesadama arendajal tasuda ehitusloa ja kasutusloa eest, olenevalt ehitise suurusest, vähemalt 500 000 krooni.
„Arvestades, et väikesadamatesse tehtavad investeeringud on sageli samas suurusjärgus, saavad suured riigilõivud takistuseks sadamate arendamisel,“ seisab liidu juhatuse esimehe Jaak Reinmetsa välja saadetud kirjas.
„Eesti väikesadamaid rajatakse valdavalt kohalike elanike ja kalurite vajaduste rahuldamiseks. Ükski Eesti väikesadam ei ole seni olnud tulutoov äriline ettevõtmine. Arvestades lühiaegset purjetamishooaega, ei ole alust arvata, et ka tulevikus kujutab väikesadam endast tulutoovat ettevõtmist. Seega on arusaamatu, miks on tavalistel ehitusobjektidel, näiteks eramuehitusel ja väikesadamal erineva suurusega riigilõivud,“ selgitatakse kirjas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liit palub riigikogul üle vaadata uues sadamaseaduses äramärgitud riigilõivud ja muuta nende suurused võrdväärseks tavaliste ehituslubade ja kasutuslubadega.
Eesti Väikesadamate Liit on mittetulundusühing, mille tööst võtavad osa enamik Eesti väikesadamaid, kalasadamaid ja purjetamissadamaid, sealjuures Peipsi piirkonna sadamad ja omavalitsused.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.