Eelmisel aastal kasvas tolli poolt
avastatud juhtumite arv 17%, ravimite puhul koguni 50%, vahendas BBC täna
Euroopa Komisjoni andmeid.
Võltsingute põhiallikaks on 60 protsendiga endiselt Hiina. Teistest maadest toodi välja Gruusia, Türgi, India ja Araabia Ühendemiraadid. Hiina sattus Euroopa Liidu ja USA võimuorganite erilise tähelepanu alla mulluse tervisele ohtlike mänguasjade skandaali järel. Euroliidu maades müüdavaist mänguasjadest pärineb üle kahe kolmandiku Hiinast. Süüdistuste järel lubas Hiina tugevdada toodete kvaliteedi riiklikku kontrolli.
Komisjoni teatel on võltskauba juhtumite hulk alates 2001. aastast pidevalt kasvanud vaatamata kontrolli tihendamisele. Murettekitavalt palju on kasvanud võltskaupade sissevedu, mis võivad reaalselt tarbijate tervisele ohuks olla, nagu žiletiterad, niisutavad kreemid, ravimid, mänguasjad, arvutid ja muud elektriga töötavad seadmed. Võltsitud kaubamärgiga riiete hulk on samuti kasvanud.
Ainsad kaubaklassid, kus võltsingute vastane võitlus on mingit tulemust andnud ja juhtumite hulk mullu vähenes, on DVDd ja sigaretid. Tolliametnikud uurisid siiski põhjalikult läbi vaid murdosa ELi piiri ületanud kaupadest, tõdes komisjon, ja täiustunud võltsimistehnikate tõttu on tuvastamine õige keeruline.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Selline laialt levinud intellektuaalse omandi kuritarvitamine toob tarbijaile kaasa tervise- ja ohutusriske ning ei tekita kahju ainult asjaomastele ettevõtetele, vaid mõjub halvasti kogu Euroopa majandusele,” võttis Euroopa Komisjon oma ettekande kokku. Seepärast nimetas raport ka intellektuaalse omandi kaitset tolliasutuste üheks põhiülesandeks.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.