Asekantsler: Eesti merenduses peituvad tohutud võimalused
Eesti võiks kujuneda laevade ümberehituskeskuseks, mis annab sadadele tööd ja toob riigikassasse sadu miljoneid. Võimalusi on veelgi, kirjutab kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand
Kliimaministeeriumi merenduse- ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. Foto: Erakogu
Eesti asetub 2023. aasta märtsis valminud rahvusvahelise uuringu andmetel maailma 15 000 merenduskeskuse seas 100. kohale, mis on väga hea tulemus. Eesti merendussektor koos oma ligi 2000 ettevõtte ning ligi 20 000 töötajaga panustas aastatel 2019–2021 kogumajanduse müügitulusse ligi 7 protsendiga. Loomulikult ei saa see meid siiski rahuldada, sest potentsiaali on veel rohkemaks.
BLRT Gruppi kuuluv laevaehitustehas Western Baltija Shipbuilding sõlmis Norra suurima parvlaevafirmaga Torghatten Nord AS lepingu täiselektrilise parvlaeva ehitamiseks.
Paldiski Lõunasadamasse kerkib Eesti suurima kandevõimega kai koos tagalaalaga, mis suurendab riigi pindala 10 hektari võrra. Kusjuures iga kai tagalaala ruutmeeter suudab tulevikus kanda 20 tonni suurust koormust.
Viis aastat Tallinki juhatusse kuulunud, kuid läinud nädalal päevapealt ametist lahkunud Kadri Landi sõnul ei ole laevakontserni juhi töö lihtne. Ka andis Land aimu, millist otsust ta juhina enam ei kordaks ja millal ronib majandus august välja.
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja vaadake Auto Bassadone Rocca keskuses ise järele. Lisaks leiate sealt alates jaanuarist teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.