Kui me vaatame võrdseid võimalusi, siis peaks riiklik taristuarendus arvestama esimese põhimõttena kõikide inimeste võimaluste parandamisega: ühistranspordiga liikujatega, jalakäijatega, ratturitega, kirjutab võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.
Toon lihtsa näite – kui praegune maantee on bussi liikumiseks piisav, siis ainuüksi autojuhile täiendava mugavuse pakkumine peaks liikuma samas rahastusmahus nagu jalakäijate või ratturite või ühistranspordiinvesteeringute tegemine.