Igale eestlasele oma pakiautomaat

Üks noor inimene ütles hiljuti, et nüüd on e-kaubanduse ajastu lõplikult kätte jõudnud: ta avastas, et kohvikul Narva on koduleht tellimuste esitamiseks. See ülimaitsvaid küpsetisi pakkuv, kuid taotluslikult aastakümnete-taguse miljööga kohvik oli tema jaoks olnud möödunud ajastu sümbol. Ja kuna möödunud ajastu tähendab internetivaba olekut, ei tulnud sel muidu kõike eluks vajalikku internetist ostval Y-põlvkonna esindajal pähegi seda kohvikut internetist otsida.

Olgu selle konkreetse toreda kohvikuga kuidas on, kuid e-kaubanduse ajastu kättejõudmisega tuleb igati nõustuda. Viimase poole aastaga on just väikeettevõtjad hakanud üha rohkem veebipoode looma ning jätkub ka suurte kaubandusettevõtete liikumine e-kaubandusse. Trendi kinnitabkae-poodidele maksete kogumiseks tehnoloogilisi lahendusi pakkuva Maksekeskuse tehingute arvu ligi kolmekordne kasv ning aktiivsete kaupmeeste arvu 80%-line kasv aastas. 

Olen enam kui kindel, et oleme praegu uue murrangu lävel ning selleks murrangukohaks on inimeste ostuharjumuste muutumine, millega peavad kaasa tulema nii poed kui kauba kättetoimetajad. Hiljutine Ernst&Youngi tehtud uuring näitas, et Z-põlvkonna (sündinud peale 1995. aastat)  jaoks on olulisim see, et ostlemine peab olema kiire, lihtne ja mugav ning selle saavutamiseks kasutatakse ära just digimaailma pakutavad lahendused.

Z-põlvkonna lapsed ostavad juba täna enamiku kraami internetist, ostmise piirajaks on ainult vanemate rahakott ja oma krediitkaardi puudumine. Aastal 2020 on aga  Z põlvkond jõudnud ikka, kus neil on juba nii  töökohad kui krediitkaardid. Juba täna käib noortel riiete ostmine nii, et käiakse üheskoos poodides, valitakse välja sobiv komplekt ja siis otsitakse netist samalaadne toode väga hea hinnaga. Poed on meelelahutuskohad ja demosaalid, mitte reaalselt ostlemiskohad. Kaup ostetakse internetist ning ostunaudinguks kujuneb üha enam hoopis paki kättesaamise ja avamise hetk.

See omakorda toob fookusse logistika ja postiteenused. Kui inimeste jaoks muutub postiteenuste kasutamisel oluliseks mitte kirja saatmine, vaid paki saamine, peab ka postivõrk ennast ümber korraldama pakisaajate vajadustest lähtuvalt. Eelkõige tähendab see pakiautomaate, sest meie Y-itel ja Z-idel ei ole mingit soovi sõltuda poe või postkontori lahtiolekuaegadest ega tahtmist vahetada paki kättesaamiseks tervitusi leti taga oleva inimesega. Ja kuna internetikaubandus on rahvusvaheline, peab seda olema ka logistika ja pakiäri. Konsolideerumine toimub ka siin ja konkurents üha tiheneb.

Neid trende ette nähes on Omniva juba aastaid keskendunud võrgustiku ümberkujundamisele ning rajanud Baltikumi suurima pakiväljastuspunktide võrgustiku. See on olnud ainuõige otsus ja see tee jätkub. Aga nagu näitab hiljutine uudis Soome kontserni Posti, DHL Parcel Europe, DHL Freight Sweden, Posten Norge ja selle tütarettevõte Bring partnervõrgustiku laienemisplaanidest Baltikumi, ei saa siin loorberitele puhkama jääda. Kui eesmärk on hoida kõige ulatuslikumat ning populaarsemat pakkide vastuvõtmise võimalust, tuleb hoogsalt edasi tegutseda, ja mitte ainult võrgustiku laiendamise nimel. Lisades võrrandisse inimeste muutuvad ootused, kujuneb lihtsus teenustes, ostuprotsessis ja kasutusmugavuses väga oluliseks ning see hakkab mängima aina suuremat rolli kõrge teeninduskvaliteedi ja konkurentsivõimelise hinna kõrval.

Ja ehkki pealkirjas toodud lause on naljaga pooleks tehtud parafraseering kilplaste tuntud loosungist „Igale kilplasele oma aken!“, on igas naljas terake tõtt ja asi tegelikult kilplaslikkusest kaugel. Mitmetes riikides näeme juba praegu kortermajades postkastide juures ka suuremaid „pakikaste“ ning tavapäraste kirjateenust toetavate postkontorite võrgustik tõmbab end koomale ja annab ruumi pakiautomaatidele. Need muutused peavad toimuma ka Eestis, sest elujõuline on ainult see, kes suudab muutuva keskkonnaga kaasa muutuda.