Rahastame tunnelit riigivõlakirjadega

Äripäeva meelest oleks Talsingi tunneli rajamine üks neid võimsaid infrastruktuuriprojekte, mida võiks vähemasti osaliselt rahastada riigivõlakirjadega.

Kui suurettevõtja Joakim Helenius 2013. aasta Äriplaanil Tallinna-Helsingi tunnelist rääkis, oli reaktsioone laias laastus kahte sorti. Ühed arvasid, et see iseenesest vana idee ei vääri ülessoojendamist, teised aga lasid end Heleniuse optimistlikul argumentatsioonil nakatada ja mõtlesid konstruktiivselt kaasa.

Äripäeva meelest oleks Talsingi tunneli rajamine üks neid võimsaid infrastruktuuriprojekte, mida võiks vähemasti osaliselt rahastada riigivõlakirjade abil.

Euroopa Keskpanga otsus käivitada võlakirjade tugiostuprogramm jättis Eesti kõrvale teiste euroala riikide rõõmupeost. Võimuliitu juhtiva Reformierakonna reaktsioon näitab, et riigivõlateemalise debati valmidus on täpselt samasugune ümmargune null, nagu see viimaste aastate jooksul olnud on. Teiste parteide seni väljendatud seisukohad on mõnevõrra paindlikumad. Tulevase võlapoliitika kujundab uus koalitsioon ja seetõttu on hea, et Helsingi-Tallinna meretunneli rajamise eeluuring valmis just nüüd, vahetult enne valimisi.

Tunneli rajamine on Eestile kasulik

Uuring annab põhjust tunneli rajamise plaani tõsiselt võtta. Iseenesest ei esita see küll avalikkusele seni teadmata asjaolusid, pigem süstematiseerib teadaolevad argumendid.

Kõigepealt, Rail Balticu valmimine ja sellega ühendatus on tunneli valmimise eeltingimus: RB on tunneli loogiline jätk selle Eesti-poolses otsas.

Teiseks: Soomel on tunnelit rohkem vaja kui meil, sest Soome vajab hädasti senisest paremat ühendust Kesk-Euroopaga – ent majanduse pisiduse ja geograafilise asendi tõttu on meil omad kaalukad põhjused olla aktiivne ääremaastumise vältimisel.

Kolmandaks: tähtis on õigel ajal taotleda kaasrahastust toetajatelt, st Euroopa Liidu fondidest.

Riikide endi eeldatav panus tunneli rajamisse on Eestil kasutada olevate ressursside taustal väga suur. Uuringu kohaselt maksab tunneli rajamine 8-12 miljardit eurot.

Partnerluse küsimus

Eeldusel, et poole kulust kataks Euroopa Liit ning Eesti ja Soome kahasse, tähendab Eesti mõeldav panus ikkagi arvestatavat koormust eelarvele. Ka üks kümnendik eelarvest ei ole ilmselt summa, mida võiksime projekti elluviimiseks ilma pikemata muretult mängu panna.

Isegi kui Eesti panus oleks Soomega võrreldes pisem, käib jutt väga suurtest summadest, eriti arvestades tõsiasja, et ka Rail Balticu tasuvuse suhtes on avaldatud argumenteeritud kahtlusi. Tunneli tasuvusuuring on aga alles valmimisel ning edasises debatis on mõistlik RB ja tunneli tasuvust vaadelda koos. Erainvestorite huvist saab rääkida alles siis, kui ELi tugi ja riikide panus paigas. Soome poolel on seda hästi mõistetud.

Eestis on debatt tunneli vajalikkuse asjus seni olnud loid ning pigem on sellest räägitud võtmes, et võib-olla on sellel ettevõtmisel isegi jumet, aga kuna see kõik on nii kallis ja töömahukas, siis eks vaatame ja rehkendame mõne aja pärast uuesti. Tegelikult aga eeldab suurte ja ülikalliste projektide elluviimine kõigepealt mõtestatud debatti avalikus ruumis ning põhjalikku, ajamahukat ettevalmistustööd.

Hakkame pihta!

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee