Autor: Erik Sakkov • 24. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reisija ootab rummu!

Me tahame lennata igale poole, otse ja sageli, suurtel kiirustel ning hulgakaupa. Eestil on Euroopa riikidest suurim majanduskasv ja väikseim riigivõlg. Ühes asjas oleme Euroopas veel esirinnas – selle aasta  tulemuste järgi seljatasime suured turismiturud ning oleme  kõige kiirema kasvuga lennundusriik Euroopas.

Aga kui vaadata üldnäitajaid, siis arenguruumi jagub – Eestis on elaniku kohta ainult natuke enam kui 1 lennureisija, Lätis ligi 2 ning Soomes 2,4 lennureisijat. Riigi arengut iseloomustavad dokumendid rõhutavad viletsaid lennuühendusi Tallinnas Eesti kõige suurema nõrkusena...

Unistus rummust Tallinnas on teostatav. Väike selgitus sõnale „rumm“. Inglise keeles on see hub, aga meie võiksime omavahel selle „haabi“ asemel kasutada eestikeelset sõna. Kodarad oleksid lennuliinid, rumm oleks lennujaam, kus lennuliinid kokku saavad.

Suured rahvusvahelised kompaniid avavad siin lennuliine peamiselt selleks, et vedada reisijaid, (ehk meid), ette oma kodurummust (ehk kodulennujaamast) algavatele jätkulendudele.  Meie aga unistame sellest, et saaksime Tallinnast aastaringselt otse lennata vähemalt kolmekümnesse tähtsamasse sihtkohta, vähemalt kaks korda päevas ja seda kõike veel soodsa hinna eest ka!

Siis ei olegi muud kui käised üles ja oma rummu rajama! See julge unistus on igati teostatav, kui Tallinna Lennujaama läbivate reisijate arv tõuseb. Mõistagi ei saa see tulla vaid Eesti inimeste reisipanusest. Nende numbrite saavutamiseks peame Eesti piltlikult öeldes suuremaks kasvatama ning Eesti asukoha - see on logistilised ja geograafilised eelised-, Eesti inimesi teenima panema. Teisisõnu, meil tuleb tõsiselt panustada transiitreisijate arvu suurendamisesse, ehk rummu rajamisse Tallinna Lennujaamas.

Pikaajaliste prognooside kohaselt teenindab Tallinna Lennujaam 2015. aastal 3,3 miljonit reisijat ja 2030. aastal 5,5 miljonit reisijat ning selle unistuse täitmine eeldab tihedat partnerlust rahvusliku lennufirmaga. Ja kindlasti rummu rajamist Tallinna Estonian Airi poolt.

Eestlaste jaoks oluliste sihtkohtade arvu saab suurendada ainult siis, kui naaberriikide reisijad hakkavad Tallinna rummuna, ehk ümberistumisjaamana kasutama. Arvestades seda, et Tallinn asub mitme omavahel konkureeriva regionaalse rummu vahel, saame transiitreisijate arvu suurendada avades lennuliine Euroopa või Skandinaavia vähemtuntud linnadesse. Näitena võib tuua Trondheimi, Jyväskylä või mõne teise Soome väikelinna, kus reisijatele pakutakse alternatiivina võimalust lennata läbi Tallinna.

Kui sellisel moel kasvatada piisavalt lai lennuvõrgustik, toob see meile Tallinnasse suurema hulga reisijaid ja see omakorda võimaldab eestlastel reisida näiteks Brüsselisse, Amsterdami või Viini soodsamalt ja tihedama lennugraafikuga, kui täna. 

Üks konkreetne näide: Estonian Air avas liini Trondheimi. Keegi neil selle eest pead ei silitanud. Trondheimi? Mis mul sinna vaja on? Kuhu jääb Viin? Selgitan: Trondheimi liini lisamine, õigemini sealt norrakate Tallinnasse ette vedamine aitas Estonian Airil lisada sagedusi mitmesse olulisse sihtkohta, nagu Amsterdami, Brüsselisse, Stockholmi, Kiievisse, Peterburi, Moskvasse ja Vilniusesse. Nii see käibki ja nii lihtne see ongi. Tänu norrakatele saame pakkuda paremat lennugraafikut eestlastele olulistesse sihtpunktidesse. Ja täpselt samamoodi laheneb mure Viini pärast, aga seekord näiteks soomlaste kaasabil.

Nii et ärge kartke neid pisikesi Soome linnu. See on meie suure rummu algus.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077