Mitu aastat kestnud ja 5,1 miljonit eurot maksnud investeering uude õhuseiresüsteemi aitas tõsta nii tsiviil- kui ka militaarlennunduse seirevõimekust, parandada lennuohutust ning suurendada vastupanuvõimet GPS-häiringute ja muude ohtude suhtes.

- Lennuliiklusteeninduse projektijuhi Viljar Vooremäe eestvedamisel saadi hakkama ettevõtmisega, mida Eestis kunagi varem tehtud ei ole.
- Foto: Lennuliiklusteenindus
Jõululaupäevale kohaselt keskendus aasta viimane „Logistikauudised eetris“ saade Eesti õhuruumi turvalisusele ning
lennuliiklusteeninduse ja kaitseministeeriumi koostöös ellu viidud radariprojektile.
Saatekülaline, Lennuliiklusteenindus AS projektijuht
Viljar Vooremäe selgitas, et mitmeaastase ja 5,1 miljoni euro suuruse investeeringu unikaalsus seisneb mitme erineva seiretehnoloogia kombineerimises: uue kaasaegse sekundaarradari rajamises Tallinna lähedale, multilateratsioonivõrgustiku laiendamises üle Eesti ning õhuväe primaarradariandmete integreerimises tsiviillennujuhtimisse. See võimaldab senisest paremini tuvastada ka transponderita õhusõidukeid ja tagada olukorrateadlikkus kogu riigi õhuruumis.
Projektiga kaasnenud tegevuste hulk on olnud üsna märkimisväärne, sest ainult ühe süsteemi uuendamisega poleks olnud võimalik kõiki probleeme lahendada. „Selgus, et tuleb teha kombinatsioon erinevatest arendustes nii olemasolevates süsteemides kui mingid asjad ka konkreetselt välja vahetada ja liidestada teiste süsteemidega,“ rääkis Vooremäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii saigi Tallinna külje alla paigaldatud täiesti uus sekundaarradar, mis asub sama koha peal, kus oli vana, juba pea 30 aastat töötanud radar. Kuna see asub lennujuhtimiskeskusele väga lähedal, sai rajatud ka täiesti uus sideühendus juhtimiskeskusega.
Lisaks turvalisusele on projektil laiem mõju Eesti energiajulgeolekule, sest uuendatud seiretaristu võimaldab leevendada piiranguid tuuleparkide rajamisel maismaal ja merel. Saates rõhutati, et tegemist on heaks näiteks tsiviil- ja militaarvaldkonna koostööst, kus Euroopa Liidu rahastuse toel saavutati nii turvalisem taevas kui ka paremad eeldused taastuvenergia arenguks.
Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni
Laomaailm.
Euroopa rahaga ehitatud radarisüsteem muutis Eesti taeva turvalisemaks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.
DHL Express Estonia tegevjuht Kristina Laaneots kolib tuleval nädalal Viini, kus ta hakkab asepresidendina juhtima DHL Express Austria müügi- ja turundusmeeskonda. Eestit jääb meenutama verivärske investeering – esmaspäeval tööd alustanud DHL Expressi uus logistikaterminal Tallinn Airport Citys.
Logistikasektori tööjõuturu dünaamika on viimastel aastatel olnud kõike muud kui stabiilne – vahelduvad majandusolud, kasvav automatiseerimine ja muutuv tööjõuootus kujundavad sektori tulevikku kiiremini kui kunagi varem, tõdeti saates „Logistikauudised eetris.“
Suurim väljakutse militaarlogistika seisukohast on meie geograafiline asend ja riigi väiksus: meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat, kus saaksime rahulikult oma logistilisi tegevusi korraldada, nentisid kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.