Järgmised Rail Baltica keskkonnamõju hindamised said rohelise tule
Tänaseks on Rail Baltica raudtee ehitamise eelduseks olevaid keskkonnamõjude hindamisi (KMH) tunnistatud vastavaks juba viiel lõigul kaheksast. Tänaste plaanide järgi võiks ehitus nendel lõikudel alata lähema paari aasta jooksul.
Tallinn-Tartu maantee ja Rail Baltica ristumiskoha ehitus Assakul 2022. aastal.
Foto: Liis Treimann
Kui viimati aprilli alguses tunnistati Tehnilise Järelevalve- ja Tarbijakaitseameti (TTJA) poolt vastavaks keskkonnamõjude hindamine Harju maakonna, ligi 19 km pikkusel lõigul Kangrust kuni Harju ja Raplamaa piirini, siis nüüd on sellele lisandunud veel järgmised lõigud, mis ameti hinnangul vastavad nõuetele.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets tunnistas, et kui suurprojekti algus oli pisut optimistlik ning COVID ja Ukraina sõda esitasid lisaväljakutseid, siis nüüd on kogu masinavärk kännu tagant välja saanud ning tee sadadesse miljonitesse ulatuvatele investeeringutele avatud.
Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.
Rail Baltica Ülemiste ühisterminali arendamine saab alguse piirkonna raudteetaristu ümberehitamisest, mille teostamiseks allkirjastasid Rail Baltic Estonia ning ühispakkujad GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY lepingu mahus 27,2 miljonit eurot.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.