Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) töötasid välja uue toetuse rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordi- ja tööstussektoris.
![Taasruvenergiast toodetaval vesinikul on tulevikus potentsiaali ka maanteetranspordis. Autotootjatel on esimesed prototüübid juba valmis.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=efa3cff9-dfe2-5386-b1c3-d54f671faca3&width=3840&q=70)
- Taasruvenergiast toodetaval vesinikul on tulevikus potentsiaali ka maanteetranspordis. Autotootjatel on esimesed prototüübid juba valmis. Foto: Daimler
„Eestis on juba ehitamisel või positiivse investeerimisotsuse saanud tuuleparke koguvõimsusega, mis on ligikaudu võrdne Eestis seni püstitatud tuuleparkidega. Lisaks on Eesti tõusnud installeeritud päikeseparkide võimsuse järgi rahvaarvu suhtes Euroopa riikide arvestuses lausa kuuendale kohale. Seega on igati kohane keskenduda taastuvenergia võimsuste arendamise kaasaaitamise kõrval ka nendele lahendustele, mis võimaldavad ühe enam toodetavat taastuvenergiat rohepöörde elluviimiseks ära kasutada. Taastuvenergiast toodetav vesinik ongi üks selline võimalus ning uus toetus loob head eeldused, et ka Eestis käivituksid esimesed vesinikuprojektid ning saaksime vajalikud kogemused,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
24. mail kogunes ligi 70 inimest Riigikogu saali kõrgetasemelisele seminarile, et arutada lennundusvaldkonna tuleviku ning selle kliimaneutraalseks saamise üle. Osalejate hinnangul võiks Eestist saada valdkonna eestvedaja maailmas.
Novembri alguses kirjutas Helsinkin Sanomat avastusest, mis tehti meteoroloogiainstituudi merejaamas Utö saarel: metaaninäit läks järsult üles, kui LNG-l töötavad laevad saarest möödusid. Gramm metaani soojendab aga kliimat 30 korda enam kui gramm süsinikdioksiidi. Kas LNG on ikka laevanduse tulevikukütus ja kui ei, siis mis see oleks?
Tartus esitleti esimest korda avalikkusele Eesti ettevõtte Auve Tech ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös loodud maailma esimest autonoomset vesinikusõidukit, mis liigub Tartu Ülikoolis välja arendatud madalatemperatuurilise vesinikuelemendi jõul.
Rohevesiniku tootmisest, tarnimisest ja tarbimisest huvitatud Eesti ettevõtteid ühendav Vesiniku Tootjate ja Tarbijate Liit plaanib lähiaastatel välja arendada tervikliku rohevesiniku väärtusahela, mille tulemusel pannakse rohevesiniku peal sõitma suur osa Tallinna linnaliinibusse ning rajatakse vesinikul töötav rongipraamlaev ja vesiniku tanklavõrgustik.
Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.