„Eestis on juba ehitamisel või positiivse investeerimisotsuse saanud tuuleparke koguvõimsusega, mis on ligikaudu võrdne Eestis seni püstitatud tuuleparkidega. Lisaks on Eesti tõusnud installeeritud päikeseparkide võimsuse järgi rahvaarvu suhtes Euroopa riikide arvestuses lausa kuuendale kohale. Seega on igati kohane keskenduda taastuvenergia võimsuste arendamise kaasaaitamise kõrval ka nendele lahendustele, mis võimaldavad ühe enam toodetavat taastuvenergiat rohepöörde elluviimiseks ära kasutada. Taastuvenergiast toodetav vesinik ongi üks selline võimalus ning uus toetus loob head eeldused, et ka Eestis käivituksid esimesed vesinikuprojektid ning saaksime vajalikud kogemused,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Seotud lood
24. mail kogunes ligi 70 inimest Riigikogu saali kõrgetasemelisele seminarile, et arutada lennundusvaldkonna tuleviku ning selle kliimaneutraalseks saamise üle. Osalejate hinnangul võiks Eestist saada valdkonna eestvedaja maailmas.
Novembri alguses kirjutas Helsinkin Sanomat avastusest, mis tehti meteoroloogiainstituudi merejaamas Utö saarel: metaaninäit läks järsult üles, kui LNG-l töötavad laevad saarest möödusid. Gramm metaani soojendab aga kliimat 30 korda enam kui gramm süsinikdioksiidi. Kas LNG on ikka laevanduse tulevikukütus ja kui ei, siis mis see oleks?
Tartus esitleti esimest korda avalikkusele Eesti ettevõtte Auve Tech ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös loodud maailma esimest autonoomset vesinikusõidukit, mis liigub Tartu Ülikoolis välja arendatud madalatemperatuurilise vesinikuelemendi jõul.
Rohevesiniku tootmisest, tarnimisest ja tarbimisest huvitatud Eesti ettevõtteid ühendav Vesiniku Tootjate ja Tarbijate Liit plaanib lähiaastatel välja arendada tervikliku rohevesiniku väärtusahela, mille tulemusel pannakse rohevesiniku peal sõitma suur osa Tallinna linnaliinibusse ning rajatakse vesinikul töötav rongipraamlaev ja vesiniku tanklavõrgustik.
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.
Enimloetud
1
Autorongidele Eestis lubatud maanteed on näha portaalis TarkTee
3
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
4
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
5
Lisatud Eda Rembeli ja Priit Tuuna ettekande slaidid ning täismahus video
Viimased uudised
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
Konverentsid
Hetkel kuum
Autorongidele Eestis lubatud maanteed on näha portaalis TarkTee
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Lisatud pildigalerii uue DSV terminali avaürituselt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele