Õliühing: kütusehinna hüppelise tõusu põhjustas sõjapaanika
Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse ja nädalavahetusel kokku lepitud sanktsioonid agressorriigile tekitanud maailma naftaturgudel korraliku tormi, mis viis üles nii toornafta kui ka lõpptoodete turuhinnad.
Neljapäeval tõstsid suuremad tanklaketid kütusehindu – mootoribensiini 95 liiter maksab hinnatõusu järel rekordiliselt kuni 1,759 eurot, eriti suure hüppe tegi diislikütuse hind, mille müügihinnale lisandus 15 senti.
Kõrgete naftahindade tõttu rekordeid püstitavad tanklate müügihinnad on viinud Eesti mootorikütuste turu suurde langusesse, näitavad Maksu- ja Tolliameti kütusemüügi andmed. See näitab, et tarbija valulävi on juba saabnud, kuid gepoliitilised sündmused eeldavad kütuse maailmaturuhinna jätkuvat kasvu.
Maksu- ja Tolliameti kütuse müügi koondandmed näitavad, et pärast tugevat detsembrit on mootoribensiini müük jaanuaris langusse läinud. Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu hinnangul on rekordhinnad tanklates hakanud mõjutama inimeste tarbimisharjumusi.
Bensiin 95 liitri hind suuremates tanklakettides tõusis selle nädala keskel sisuliselt 1,6 euroni (1,599 eurot), mis on ajaloo kõrgeim hind Eestis. Õliühingu tegevjuht Mart Raamat tunnistas, et põhjuseid selleks on erinevaid ning lähiajal ta kütuse hinnalangust ei näe.
Lõppenud aasta tõi Eesti tanklatesse võimsa kütusemüügi rekordi – kokku tangiti Maksu- ja Tolliameti andmetel tanklates 999 miljonit liitrit vedelkütuseid. Kui mootoribensiini müük jäi tippaastatele alla, siis diislikütuse müük kasvas 2020. aasta maikuu aktsiisilangetuse toel 693 miljoni liitrini. Samuti oli nii vedelgaasi LPG kui ka surugaasi CNG müük suurem, kui varasematel aastatel.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.