Eesti riigiteede remondivõlg võib tänavu kasvada 800 miljoni euroni, kuid koos märksa kehvemas seisus kohalike- ja kõrvalmaanteedega võib reaalne puudujääk olla kordi suurem, leiab Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei .
Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot, kuna pikalt alarahastatud taristuehituse mahtusid kavatsetakse lähiaastatel hüppeliselt veelgi vähendada.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul ehitab Läti valitsus 2040. aastaks 1055 kilomeetri neljarealisi kiirteid, kuid Eestil pole praeguse rahastusega lootust isegi oma kolme põhimaanteed valmis saada. Rääkimata järjest halvemas seisus kohalikest teedest, mille hooletusse jätmine viib jätkuva ääremaastumiseni.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.