Sõnum poliitikutele: aktsiise ei tohiks praegu puutuda

Diiselkütuse tankur.  Foto: EXPA/Scanpix

Rahandusministeeriumi aktsiisimõjude uuring näitab, et aktsiise ei tohiks järsult ei tõsta ega langetada. Järgmine koalitsioon peaks uuringu koostajate hinnangul aga ootama kõigepealt ära turuosaliste eelmise aasta tulemused, mis on tõenäoliselt kehvenenud.

Rahandusministeerium tellis aktsiisipoliitika mõju uuringu, et järgmistel aktsiisipoliitika üle otsustajatel oleks otsustamiseks võimalikult hea alus. Uuringu peamine järeldus on, et piirikaubandust enam tagasi ei pööra ning järske aktsiisimäära tõuse või langetusi teha ei tasu, sest nende mõju on väga raske prognoosida.

Järgmisel koalitsioonil soovitavad uuringu koostajad oodata enne otsustamist ära ettevõtete eelmise aasta majandustulemused, sest enne ei saa piisavaid järeldusi teha. Nende prognooside kohaselt läks ettevõtetel aktsiisitõusude mõjul möödunud aastal veelgi kehvemini.

Maksimumpunkt saavutatud

PricewaterhouseCoopers Advisorsi juhtivkonsultant Erki Mägi märkis, et kange alkoholi, siidri ja õllega on saavutatud maksimumpunkt, kus aktsiisi veelgi tõstes selle laekumine hoopis väheneks. Veini puhul oleme me Mägi sõnul täpselt selle maksimumpunkti juures või väga lähedal, kust edasi ei tasu enam minna. Sigarettide ja kütuste puhul saaks jätkuv aktsiisitõus aktsiisi laekumist riigieelarvesse praegu veel suurendada.

Seni on aktsiiside laekumine riigieelarvesse aasta-aastalt kasvanud, eelmisel aastal langes aasta varasemaga võrreldes vaid laekumine siidrilt ja kangelt alkoholilt. Kehvemini läheb aga ettevõtetel, kellest on käivet ja kasumit suutnud kasvatada küll suured jaekauplejad, keda toetab alkoholi müügi languse kõrval üldiselt suurenenud tarbimine, kütuste jaemüüjad ning autovedajad, kes tangivad lihtsalt Lätis ja Leedus. Kehvemaks on läinud seis alkoholitootjatel, õlle ja veini regulaarsetel importijatel ning väike langus on ka kange alkoholi importijatel.

Erki Mägi märkis, et kui vaadata teiste riikide kogemusi, siis õppetund on, et aktsiisi ei tasu teistest eraldi tõsta. Põhjamaad on seda näiteks teinud koos.

Alkoholitootjad pidevas languses

Alkoholitootjate kogukäive on alates 2014. aastast languses ca 4% aastas.

Kasum on langenud alates 2014. aastast ca 12% aastas.

Investeeringud on alates 2014. aastast langenud ca 28% aastas.

"Analüüs näitas üsna selgelt, et on sektoreid, kes suudavad aktsiisi kasvu üsna hõlpsasti pareerida. Näiteks maanteetranspordi sektor, kelle näitajad on aasta-aastalt läinud kuni 2017. aastani järjest paremaks (2018. aasta tulemusi veel pole – toim),“ tõdes Mägi. Suur osa vedajatest teeb välisvedusid ning on viinud oma tankimise Lätti ja Leetu. "Samas näiteks põllumajandusel sellist võimalust ei ole," ütles ta.

Mägi tõi välja, et positiivse poole pealt on tootjate jaoks kasvanud eksport nii üldiselt kui ka Lätti, kust eestlased selle suuresti tagasi toovad. "Aga lisaks Läti ekspordi kasvamisele on ka muudesse riikidesse eksport kasvanud."

Tõniste: rumalad otsused oleksid võinud olemata olla

Rahandusminister Toomas Tõniste tõdes, et see uuring näitab, et nii mõnigi rumal otsus oleks jäänud omal ajal võib-olla tegemata, kui viis-kuus aastat tagasi enne uut aktsiiside tõstmist oleks saanud kriitikud sellele tugineda. Tõniste meenutas, kuidas ta ise tol ajal opositsioonis olles küsis riigikogus Jürgen Ligi käest, kas me oleme üldse hinnanud aktsiisitõusu mõju majandusele laiemalt. Siis seda tema sõnul absoluutselt tähtsaks ei peetud.

"Kõik, kes siis tol ajal üritasid terve mõistuse alusel kritiseerida, said nätaki vastu, et sa tahad, et meil joodaks rohkem ja oleks rohkem terviseprobleeme, ei olnudki võimalik võrdsetel alustel debatti pidada.“

Tõniste sõnul on aktsiisitõusude kurb õppetund mõnes mõttes hea, sest nüüd nähakse, et ei saa lõputult igasugu makse tõsta ja eeldada, et iga tõus toob kogu aeg suurema laekumise. "Kuskil on piir. Siiamaani mängis suurt rolli emotsioon," ütles Tõniste, väljendades heameelt, et emotsioonide asemel saab nüüd faktidele tugineda.

Tõniste sõnul üllatas teda aga, et piirikaubandust ei ole sisuliselt võimalik tagasi keerata. Samas nentis ta, et seni on piirikaubanduse juures rünnatud ainult aktsiisipoliitikat ning ei ole arvestatud, et elatustaseme naabritest kiiremini paranemine paneb naabrite juurest tooma ka muud kaupa.

"Läti kolleegid räägivad, et seal pannakse samamoodi väikseid poode kinni. Piirikaubandus mõjub neile samamoodi: kui on paar poodi, kus on hinnad odavamad, siis samamoodi šanssi teistel konkureerida ei ole," rääkis Tõniste.

Tõniste kiitis enda ministriks olemise ajal tühistatud edasisi aktsiisitõuse. "Mul on kurb meel, et 2018. aasta alguses ma ei suutnud läbi lükata täielikku aktsiisitõusu ärajätmist, mind nii palju ei usaldatud, aga võit oli ka see, et me saime pool ära jätta. Aga tegelikult see uuring näitab, kui hädavajalik oleks olnud tol ajal juba kogu aktsiisitõus tühistada."

Järgmisele koalitsioonile soovitas Tõniste, et nad süveneksid sellesse analüüsi ning teeksid võimalusel aktsiisipoliitikas väikese korrektuuri. Samas möönis ta, et sellega kaasneb paras segadus jaekaubanduses, kus võib olla siis üks aktsiisikaup kallima hinnaga. "Ka enne, kui nad hakkavad midagi langetama, ma soovin, et nad väga tõsiselt kaaluksid kõiki aspekte. Maksurahu võiks olla ikkagi põhiline sõnum, mida ma soovitaksin."

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150