Gaasiveokid tulevad nii või teisiti

Lars Magnusson on gaasiveokitele üleminek möödapääsmatu.  Foto: Tõnu Tramm

Lähima 5–7 aasta perspektiivis hakatakse linnasisesteks vedudeks kasutama rohkem elektriveokeid, riigisisesteks CNG mootoriga ning rahvusvahelistes vedudes LNG veokeid, on Volvo Trucks innovatsioonidirektor Lars Mårtensson veendunud.

Lars Mårtenssoni sõnul ootavad veokitööstust ees suured muudatused, sest kliimaleppe eesmärgid on ambitsioonikad ning diislikütusel sõitvad veokid ei suuda täita seda eesmärki ka siis kui kasutusele võetakse kõik aerodünaamilised lahendused, hübriidsüsteemid jms.

“Tuleb hakata mõtlema alternatiivsetele kütustele. Paljuräägitud vesinik on veel liiga kauge tulevik, samuti on elektriveokite kasutamine mõeldav vaid linnades. Küll aga saab lähema 5–7 aasta perspektiivis olema väga oluline roll just gaasiveokitel. CNG mootoriga veokid siseriiklikel vedudel ning LNG veokid rahvusvahelistes vedudes,” rääkis Mårtensson Göteborgis toimunud seminaril. Tema hinnangul asendub lähiaastatel umbes 20% diislikütusel sõitvatest veokitest biogaasil sõitvatega.

Lars Mårtensson esineb samateemalise ettekandega ka  23. jaanuaril toimuval 7. Autovedajate Aastakonverentsil, mille alapealkiri on “Kuhu edasi?”.

Samas teemaplokis räägib ka Stonewolf OÜ juhatuse liige Andrus Laul, kes katsetas nädala oma igapäevatöös CNG veokit ning Alexela Group juhatuse liige Marti Hääl, kelle ettekanne keskendub LNG veokite saabumisele meie teedele.

Lisaks keskendub tulevane konverents veokijuhtide palgatemaatikale ning e-veoselehe kasutuselevõtu lähitulevikule.

Konverentsi modereerib Märt Treier.

Programmiga saab lähemalt tutvuda SIIN; registreerida saab SIIN. Soodushind kehtib kuni jõuludeni.

 

See omakorda eeldab riikidel kiiret tegutsemist, et hakata rajama rohkem gaasitanklaid ja kes suudab kiiremini ümber orienteeruda, sel on ka selge eelis. Nagu paljudel teistel konkurentidel, on ka Volvol välja arendatud uued LNG-l sõitvad FH ja FM mudelid, mis õige pea müügile jõuavad. FL ja FE mudeliseeriale on arendatud aga kaks elektrilist lahendust: üks neist on ühe suurema 185 kW mootoriga ja teine kahe elektrimootoriga, mis annab koguvõimsuseks 370 kW. 

Neid aitab särtsuga suur liitium-ioon akupakett mahutavusega 50 kWh. Selliseid pakke pannakse FLile vähemalt kaks ning FE-le ähemalt neli. See teeb akupakettide kogumahutavuses 100-300 kWh ja läbisõiduks ühe laadimiskorraga 200–300 kilomeetrit. Linnasõiduks on sellisest koosluseks juba piisav ning kogemusi ammutatakse Götebörgis igapäevaselt sõitvatest elektrilistest linnaliini bussidest.

Veokid muutuvad nutikamateks

Teine suurem teema, kuhu veokitööstus liigub, on autonoomsus ehk isejuhtivad veokid. Mårtenssoni sõnul ei jõua ilma juhita veokid tavaliiklusesse ilmselt veel niipea, küll aga on sisuliselt valmis teedele tulema platooning-süsteem ehk teineteise taga sõitvad autorongid, mille juhtseadmed on sünkroniseeritud esimese veokiga.

Juhita veokeid katsetatakse aga juba täna edukalt erinevatel kinnistel territooriumitel, nagu näiteks kaevandused. Samuti tuli Volvo hiljuti välja ilma kabiinita veokiga Vera, mis on mõeldud näiteks sadama aladel vedama konteinereid jms.

Uus väljakutse on panna prügiveokid end ise juhtima, kuid siin on veel liiga palju ohte, mis sellel täies mahus sündida laseks.

Küll aga on võimalik panna prügiautod ühe tänava ulatus ise edasi sõitma kuni järgmise konteinerini ehk piisab ühest inimest, kes tühjendab konteinereid, auto aga liigub ise.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150