Ümbrikupalka küsivad töötajad juba ise

Janus Paurmani sõnul oli „mustalt“ maksmise initsiatiiv seni pigem ettevõtete poolel, kuid nüüd on see läinud üle töötajatele. “Maksuameti hinnangul saab ümbrikupalka 10 – 15 protsenti töötajatest. Tööjõupuuduse tingimustes on järjest rohkem inimesi nõus minema tööle vaid tingimusel, et neile makstakse ametlikult tulumaksuvaba 500 eurot ning ülejäänu laekuks mustalt,” rääkis Paurman.

“Maksureform tegi kiusatuse saada osa töötasu ümbrikupalgana selgelt suuremaks. Kui varem oli tulumaksuvaba summa 180 eurot, aga nüüd 500, siis on pettusega võidetav kasu töötaja jaoks oluliselt suurem. Tööandja ei võitnud reformiga midagi, tema maksab ikka 500-eurose töötasu pealt kõik maksud ära. Töötaja seda ei tee ning talle jääb tunne, et ei peagi enam üldse makse maksma,” rääkis Mainori õppejõud.

Paurmani sõnul ei peaks firmad mingil juhul musta palga maksmise ettepanekuga kaasa minema, sest praeguse seadusandluse kohaselt vastutavad maksupettuse eest täielikult ettevõtted, sõltumata kelle initsiatiivil sellise töökorralduseni jõuti.

“Maksukontrolli sattudes peab ümbrikupalka maksev ettevõtte arvestama, et tema kannab kõik riskid – täiendavad maksud, intressid ja trahvid, mis kokkuvõttes on ettevõtte jaoks suur lisakulu. Töötaja tuleb tänasel päeval sellest olukorrast puhtal või lausa isegi võitjana välja, sest maksukontrolli tulemusena tema ametlik sissetulek enamasti suureneb,” rääkis Paurman.

“Kindlasti ei saa enam väita, et ümbrikupalga maksmise initsiatiiv tuleks ainult tööandjatelt. Seetõttu peaks pool vastutusest olema kindlasti töötaja kanda. Jagatud vastutus parandaks selgelt maksulaekumist ning jagaks vastutuse võrdsemalt poolte vahel,” ütles Paurman ja lisas, et peamiselt on sellised probleemid suure sularahakäibega sektorites nagu ehitus ja toitlustus.

Ümbrikupalgad on saanud suureks probleemiks ka veondussektoris. “Kui üks konkurent on võtnud kätte ja hakanud mustalt maksma, saades sellega konkurentsieelise, siis mis variandid teistel üle jäävad? Sisuliselt mitte midagi muud peale selle, et kas lõpetada tegevus või hakata ka mustalt maksma. See on nagu lumepall, mis korra veerema hakates kasvab tohutu kiirusega,” on Autettevõtete Liidu tegevjuht Villem Tori probleemi olemust selgitanud.