Vastvalminud Äripäeva infopanga konkurentsiraporti “Kaubavedu maanteel” andmetel on veondussektori brutopalkades enam kui kümnekordsed käärid: keskmine brutopalk ulatub 414 eurost kuni 4332-ni.
Elme Trans OÜ on valdkonna üks kahest tugevast liidrist, kelle käive ületas 15 miljoni euro piiri.
  • Elme Trans OÜ on valdkonna üks kahest tugevast liidrist, kelle käive ületas 15 miljoni euro piiri.
  • Foto: Vanster-Pskov
Raport võtab kokku nende sektori ettevõtete majandustulemused, mille käive ulatus üle 100 000 euro ja milles oli 4 või enam töötajat. Valimi keskmine kuine brutotöötasu oli mullu 930 eurot ning varasema aastaga võrreldes kerkis see 4,8% võrra. Mediaanpalk oli 826 eurot ning 2016. aastaga kõrvutades kasvas see 4,7% võrra.
Kõrgeima keskmise brutotöötasu edetabelit juhivad välismaise taustaga nn nišiettevõtted: 4332 eurose palgaga on 4 töötajaga Soome taustaga ettevõte Baltic Bulktrans OÜ, mille töötajate palk kasvas varasema aastaga kaks ja pool korda.
Baltic Bulktrans OÜ loodi 2002. aastal ning see keskendub logistika- ja transporditeenuste osutamisele Kesk- ja Ida-Euroopa ning Skandinaavia ettevõtetele. 2017. aasta oli ettevõtte jaoks väga edukas. Aastaga kasvati 154 000 eurosest käibest 1,5 miljoni eurose müügituluni. Ka ettevõtte kasum kasvas 72% võrra.
Sektoris on kaks tugevat liidrit – Haanpaa OÜ ja Elme Trans OÜ, kelle 2017. aasta käive ületas 15 miljoni euro piiri. Nimetatud ettevõtted moodustasid sektori kogukäibest üle 5%. 
Hulk aruandeid esitamata
Kahjuks on 54 sektori ettevõttel mullune majandusaasta aruanne esitamata. Kindlasti on siin mõnel juhul ka objektiivseid põhjuseid, kuid üldjuhul on see märk suhteliselt kehvast tulemusest, mille avalikuks saamist üritatakse edasi lükata, või siis lihtsalt lohakusest, mis varem või hiljem viib ka kehva majandustulemuseni.
Kõige suurem ettevõte, kes pole viimase aasta kohta majandusaasta aruannet esitanud on Linford AS. 2016. aastal oli ettevõte pea 22 miljoni eurose käibega sektori ettevõtete seas neljandal kohal. Ettevõte teostab kohalikke ja rahvusvahelisi autovedusid furgoon- ja veoautodega. Ettevõtte 2016. aasta aruandest võib lugeda, et 2017. aastal plaanitakse suurendada transportteenuse müügikäibe osatähtsust peamiselt välisturgudel. Koostööpartnerite ringi suurendamine Lääne-Euroopas peaks looma uusi võimalusi uute veomarsruutide avamisel.
Suuruselt teine majandusaasta aruande esitamata jätnud ettevõte on Kopra Transport OÜ. 2000. aastal loodud ettevõtte põhitegevusalaks on kaubavedude teostamine ja korraldamine maanteedel nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides ning Norras.
Kliendibaasist moodustasid 2016. aastal 73% Eesti ettevõtted, ELi klientidest on suurim osakaal jätkuvalt Soomel, langustrendis on Leedu ja Läti osa. Teenuste osutamine Beneluxi riikidesse on püsinud jätkuvalt 2015. aasta tasemel. Ettevõte peab 2016. majandusaastat väga edukaks. Sarnase käibe juures suudeti kasumit mitmekordselt suurendada.
Suurematest ettevõtetest on majandusaasta aruanne esitamata veel ASil Tallinna Toiduveod. Ettevõte tegeleb siseriikliku kaubaveoga. 2017. aasta osas planeerib Tallinna Toiduveod samaväärset käibemahtu võrreldes 2016. aastaga, seejuures on määravaks 2017. aasta suveperiood ja suundumused jaekaubanduse mahtudes. Tingituna suhteliselt vähesest nõudlusest ja tunnetatavalt tihedast konkurentsist ei ole näha võimalust suuresti juba 2009. ja 2010. aastal langetatud tasude korrigeerimiseks.
Lisaks eeltoodud andmetele saab konkurentsiraportist ülevaate ka suurimate maksuvõlgadega ettevõtetest, kes maksab palka kõige vähem, kelle kasum ja käive kahanes kõige enam, kes suudab tegutseda kõige rentaablimalt ja palju muud.
Mida arvavad olukorrast ettevõtete juhid?
Äripäeva infopank viis augusti teises pooles maantee kaubavedudega tegelevate ettevõtete juhtide seas läbi lühiküsitluse tuleva aasta trendide kohta. Küsitlusele vastas kokku 20 juhti.
Küsitlusest selgus, et juhid on tuleviku osas pigem tagasihoidlikult meelestatud ning väga suurt tõusu ei ennusta. 30% vastanutest usub siiski, et nende ettevõtte müügitulu kasvab järgmisel aastal. Üle poole ennustab käibe jäämist samale tasemele ning  vaid 15% ennustab käibe langemist.
Kliendibaasi laienemise osas ollakse veelgi vähem optimistlikud ning oma klientide arvu loodab suurendada vaid neljandik vastanutest. Samas aga ei näinud ükski juht võimalust, et nende kliendibaas võiks kahaneda. Samasse suurusjärku jääb ka võimalike kaubamahtude kasvu ennustus. Nimelt loodab vaid viiendik küsitletutest näha järgmisel aastal veetava kauba mahu kasvu.
Hindu plaanitakse tõsta
Seoses sektorit kimbutavate probleemidega nagu tööjõupuudus ja kütuse hinna tõus, näevad juhid ettevõtte kasumlikkuse säilitamiseks ja kasvatamiseks üha rohkem vajadust tõsta teenuse hinda. Tervelt 55% küsitletutest näeb hinnatõusu vajadust ning 15% leiab, et hindu tuleks tõsta vähemalt 10%. Vaid 30% küsitletud juhtidest ei plaani järgmisel aastal oma teenuste hindu tõsta.
Arvestades, et kauba maanteevedudega tegelevad ettevõtted on hädas kvalifitseeritud tööjõu leidmisega, on mõnevõrra ootamatu näha, et ettevõtete juhid on töötajate palgakasvu küsimuses pigem tagasihoidlikud. Palku plaanib tõsta vähem kui pool küsitletutest ning vaid iga kümnes plaanib töötajate palku tõsta enam kui 10 protsendi võrra.
Nagu juba mainitud, tõid sektori ettevõtete juhid peamiste ettevõtte arengut piiravate murekohtadena välja nii raskused oskustööjõu värbamisega kui ka kütuse hinna järsu tõusu. Veel toodi välja Eesti maksupoliitika, mille all mõeldi peaasjalikult kütuseaktsiisi tõstmist.
Lisaks mainiti ära, et järjest suurenevaks probleemiks on tihenev konkurents lõunanaabrite maanteevedusid pakkuvate ettevõtetega. Kuna teistes Balti riikides on nii kütus kui ka tööjõud mõnevõrra soodsamad, siis võimaldab see neil Eesti ettevõtjatega võrreldes oma teenust odavamalt pakkuda.
Täismahus konkurentsiraport “Kaubavedu maanteel” on saadaval SIIN!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 14:53
Sekunditest saavad tunnid: kuidas uued mobiilsed töövahendid logistikas aega säästavad?
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele