Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biometaani tanklate võrgustik laieneb
Toetusprogrammi eesmärk on taastuvate transpordikütuse kasutamise laialdasem levik, mis loob eeldused ka kohaliku metaankütuse tootmise käivitamiseks.
Tanklad rajatakse Põlvasse, Valka, Rakverre, Paidesse, Jõhvi, Haapsallu, Viljandisse, Kuressaarde ja Kuusallu. Lisaks saab ühe tankla juurde Tallinn, kus biometaani tankimise võimalus lisatakse Alexela Oil Pääsküla tanklale. Rakverre ja Jõhvi rajavad tanklad nii Alexela Oil AS kui ka Eesti Gaas AS, mis tähendab, et on oodata konkurentsi tekkimist ka kütuse jaemüügis.
„Tanklate rajamisega üle Eesti suureneb gaasi kui transpordikütuse kasutus, sest paralleelselt biometaaniga pakutakse rajatavates tanklates ka surugaasi. Kui esialgu võib biokütuse pakkumine tanklates olla tagasihoidlik põhjusel, et seda Eestis veel ei toodeta, on prognoos positiivne. Kümne aastaga on võimalik tänu biometaani kasutuselevõtule vähendada fossiilse CO2 õhku paiskamist 16 000 tonni võrra,“ ütleb KIKi energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja.
Biometaani tanklate taotlusvooru laekus 31 projekti. Toetusmeetme töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Eelmisel aastal toimunud taotlusvoorus rahastati 3 tanklaprojekti summas 440 000 eurot, mille tulemusena tekib surugaasi tankimisvõimekus Võru linna, Jüri alevikku ja Tallinnasse Sikupilli asumisse. Võru tankla on tänaseks töövalmis ning seda kasutavad peamiselt maakonnaliinide bussid. Teised tanklad peaksid valmima käesoleva aasta lõpuks.
KIKi kaudu suunatavate toetuste eesmärk on biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine, et aidata kaasa taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamisele. Eesti on võtnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10%-ni aastaks 2020. Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Viimased uudised
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Konverentsid
Hetkel kuum
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele