Eesti majandus- ja maksupoliitika peaks olema suunatud ettevõtete konkurentsivõime parandamisele

Eesti majanduse kohta on tulnud viimasel ajal positiivseid signaale. Statistikaamet teatas möödunud aasta 1,6-protsendilisest kasvust, kusjuures neljandas kvartalis elavnes majandus veelgi rohkem. Ka eksport näitab tõusutrendi. Kuidas Eesti majandus Teile paistab?

Tõepoolest, Eesti majanduskasvu väljavaade on sel aastal paranenud. Aasta alguses jätkus Eesti tööstussektori tootmismahtude tugev kasv, millele on toeks tugevam välisnõudlus. Samuti on järsult kiirenenud müügihindade kasv, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju nende kasumlikkusele. Samuti peaks see lubama ettevõtetel teha rohkem kulutusi investeeringuteks. Toorainete kallinemise ja aktsiisimaksude tõstmise mõjul on ka tarbijahindade tõus sel aastal järsult kiirenenud ning Eesti on väljunud enam kui kaks aastat kestnud deflatsioonist.

Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on jõudsalt paranenud. Meie prognoosi järgi valitsemissektori ja ettevõtete investeeringute kasv sel aastal taastuvad. Kuigi Euribori languse põhi on tõenäoliselt juba sel aastal, jäävad turuintressimäärad lähiaastatel madalaks ning on toeks investeeringute finantseerimisel. Investeeringud peaksid sel aastal suurenema ka riigi poolt Euroopa Liidu struktuurivahendite rohkema kasutamise toel. Investeeringud on Eestis languses olnud juba neli aastat järjest ning nende suurendamine – see puudutab eriti investeeringuid tootlikkust tõstvatesse masinatesse ja seadmetesse – on väga oluline meie ettevõtete konkurentsivõime ning Eesti majanduskasvu potentsiaali parandamiseks.

Üsna palju vastukaja on toonud ka kütuse-, alkoholi- ja gaasiaktsiis. Kuidas aktsiisipoliitika majandust pikaajaliselt mõjutama hakkab? Kas ja kuidas peaks aktsiisipoliitikat muutma?

Kuigi tarbimise maksustamine on mõistlikum kui tulu maksustamine, on Eesti tarbimismaksud (käibemaks ja aktsiisimaksud) ja nende osakaal maksutuludes Euroopa võrdluses juba üsna kõrged. Vaatamata sellele on eratarbimine panustanud viimastel aastatel Eesti majanduskasvu kõige enam. Tarbimist on soodustanud kiire palgakasv (koos sellega kiire tööjõukulude tõus), tarbijahindade langus ja madalad laenuintressimäärad.

Kuigi aktsiisimaksude (eriti just alkoholi- ja tubakaaktsiisi) üllam eesmärk on konkreetse kauba tarbimise mõjutamine, on tegelikult selle maksu taga soov saada riigieelarvesse maksutulu. Aktsiisimaksud moodustavad käibe- ja sotsiaalmaksuga võrreldes riigieelarve maksutuludest küll märgatavalt väiksema osa (vastavalt 16%, 31% ja 41%), kuid riik saab läbi tarbimismahu kasvu ja aktsiisimaksude tõstmise üsna palju aktsiisimaksutulu suurendada.

Aktsiisipoliitika kujundamisel oleks esmalt mõistlik uurida, kas see ikka täidab oma eesmärki - kuidas see mõjutab piirikaubandust, salakaubandust ning kas näiteks maksude tõstmine võib nihutada osa tarbimisest teise riiki. Eesti eratarbimiskulutuses on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimine alates 2014. aastast languses olnud. Kui suur mõju on siin aktsiisimaksude tõstmisel ja kui suur mõju elanikkonna teadlikumal tarbimisel ja tervislikumal eluviisil, on raske öelda. Samas on juba pikemat aega vähenenud ka alkohoolsete jookide ja tubakatoodete osakaal mitteresidentide tarbimiskulutustes. Kui võrrelda Eesti alkohoolsete jookide ja kütuste aktsiisimaksusid teiste riikidega, siis mõistagi on pilt kaupade lõikes väga erinev, kuid näiteks Lätiga võrreldes on nii bensiini, diisli, õlle, veini ja kange alkoholi aktsiisid meil kõrgemad. See suunab osa varem Eestis tehtud alkohoolsete jookide ostudest ning autokütuste tankimisest meie lõunanaabrite juurde ning vähendab meie vastavate ettevõtete käivet ja Eesti riigi maksutulu. Kui erinevaks jäävad meie maksumäärad Lätiga lähiaastatel, on veel vara öelda, kuna ka meie lõunanaabrid on oma maksusüsteemi reformimas. Tõenäoliselt liiguvad nende maksumäärad Eesti omadele lähemale, mis muuhulgas tähendab ka aktsiisimaksumäärade tõstmist.

Samas ei ole aktsiis ainuke maks, mis kütusehinda mõjutab. Siia tuleb juurde lisada veel käibemaks, mis EL-s on riigiti üsna erinev (Eestis 20%, Lätis 21%). Kui hinnata aktsiiside mõju ettevõtete finantstulemustele, peaks vaatama maksusüsteemi laiemalt. Eesti kõrged tööjõumaksud ja kiiresti kasvavad tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumlikkust ja nende konkurentsivõimet. Madalamad kütusehinnad leevendavad aga paljudele ettevõtetele üha kasvavate tööjõukulude mõju. Maksud moodustavad ligikaudu poole bensiini jaemüügihinnast ning aktsiisi osakaal on kolmandik. Maksude suur osakaal autukütuse hinnas pehmendab maailmaturult tuleva naftahinna teravad muutused- see puudutab nii langust kui tõusu. Mõistagi ei ole see õigustus kõrgematele maksudele. Lisaks maksudele, mõjutab Eestisse sisseostetud kütusehinda ka euro kurss vastu dollarit. Meie prognoosi järgi euro veidi tugevneb, mis teeb maailmaturul dollaris nomineeritud nafta ja sellest autokütuse rafineerimise meie jaoks eurodes odavamaks.

Selleaastasel Kütuseturu konverentsil annate ülevaate maailma naftaturul toimuvast. Selgitage palun lühidalt, kuidas ja kui palju maailma naftaturg Eesti majandust üldse mõjutab?

Eesti majanduse energiamahukus on Euroopa Liidus üks suurimaid, kusjuures vedelkütuste osakaal energia lõpptarbimises moodustab kolmandiku. Seega mõjutab kütusehind palju meie kogumajanduse kulubaasi. Kõige enam mõjutab kütusehind transpordisektorit, mis kasutab ligikaudu poole kogu sisseostetud kütusest, ning kodumajapidamisi, kes tarbivad ligikaudu viiendiku kütusest (ligikaudu 80% leibkondadest omab autot ja Eesti eratarbimisest moodustab autokütus 6%). Palju kasutatakse kütust ka ehituses, põllumajanduses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Kütusehinna muutus, sealhulgas aktsiiside tõstmine, mõjutab neid sektoreid kõige enam.

Odavamal naftal on positiivne otsene puhasmõju Eesti majandusele ja vastupidi, naftahinna kallinemine mõjub ettevõtetele halvasti. Kuigi põlevkivi(õli-)tööstusele on madalad naftahinnad ebasoodsad, on selle tootmisharu osakaal Eesti majanduses suhteliselt tagasihoidlik (umbes 2% Eesti SKP-st ja 0,6% tööhõivest). Otsese mõju kõrval tuleks aga arvestada ka kaudseid mõjusid. Maailmaturu naftahindadel on tugev mõju osadele meie kaubanduspartneritele- näiteks Venemaa ja Norra majandus kaotavad madalate naftahindade tõttu ning võidavad kõrgematest hindadest. Venemaa majanduse tugevus või nõrkus avaldab aga tugevat mõju Soome, samuti ka Eesti majandusele.

Kuigi madalam mootorikütusehind aitab inimestel hoida raha kokku kas muude kaupade ja teenuste tarbimiseks või säästmiseks, ei ole maailmaturu naftahindadel ja mootorikütuse jaemüügimahul väga tugevat seost olnud. Mootorikütuse müüki mõjutab üldine majandusolukord ja palgakasv, tarbijate kindlustunne, uute autode registreerimiste arv, nende kütusesäästlikkus ning samuti ka ettevõtetes autokütuse kulude jälgimine.

Meie hinnangul maailmaturul naftahinnad sel ja järgmisel aastal küll veidi tõusevad, kuid 2013-2014. aastate kõrge tasemeni jääb veel väga palju ruumi. Koos nafta- ja kütusehindadega kerkivad ka toidutoorme- ja metallide hinnad. Ettevõtete tootmissisendite impordihinnad on järsult kasvanud - see on tõstnud nii tootjahindasid kui ka väljamüügihindasid. See, milline saab olema sisseostetud toormehindade ja kaupade väljamüügihindade vahe sõltub paljuski sellest, kui kiiresti paraneb välisnõudlus. Nagu juba eespool juttu oli, on viimastel kuudel meie kaubanduspartnerite majanduskasvu ehk siis välisnõudluse väljavaade paranenud.